Euroopa suurim kinnisvaralaenukoormus on Põhja-Euroopa elanikel

kinnisvaralaenJust selliste andmetega tuli hiljuti välja Bloomberg. Koostatud on ka vastab tabel, mille tipus figureerib Taani ning viimasel kohal on tabeli Rumeenia. Esimese ja viimase koha riikide elanike keskmise sissetuleku vahe on kuuekordne, aga kui arvestada, et Taanis on igal inimesel keskmiselt 50 000 euro suurune kinnisvaralaen, siis Rumeenias on kinnisvaralaenu number per inimene sada korda väiksem.

Samas on tabelis teisele kohale platseerunud Rootsi number juba pea poole väiksem – keskmine kinnisvaralaenukoormus per inimene on Rootsis keskmiselt 28 000 eurot. 

Eestlaste kinnisvaralaenukoormus Euroopa keskmisest 2,5 korda väiksem

Keskmine kinnisvaralaenu summa inimese kohta Euroopa Liidus moodustab 12 000 eurot. Kui siia kõrvale panna eestlaste kinnisvaralaenu keskmine, siis see on tublisti väiksem – nimelt on igal eestlasel keskmiselt 4800 euro suurune kinnisvaralaen kaelas. Sellest veel poole väiksem on Läti inimeste kinnisvaralaenukoormus. 

kinnisvaralaen

Euroopa väikseimad kodud on Balti riikides elavatel inimestel

Samas on Balti riikide elanikel ka Euroopa väikseimad kodud – leibkond peab keskmisel hakkama saama 63-67 ruutmeetrise eluasemega. Lätlastele ja leedukatele kuulub siin esimene number (mis on omakorda kõige väiksem keskmise elamispinna suurus kogu Kesk- ja Ida-Euroopa riikide hulgas. Eestlased on selles Balti riikidest esikohal, omades keskmiselt 67-ruutmeetrist kodu. Kui siia kõrvale panna Euroopa Liidu keskmine, siis see on keskmisel 96 ruutmeetrit, aga keskmise Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega on meie keskmine kodude suurus täiesti võrreldav – seal on keskmine kodu 70 ruutmeetri suurune. Sellised andmed selguvad hiljuti läbi viidud Balti perede majandusanalüüsist, mille teostas SEB. 

Kõige vähem eramajasid

Paljuski peituvad sellise statistika juured asjaolus, et Balti riikides elab kõige vähem inimesi eramajades – Lätis 35%, Eestis 36% ja Leedus 41%. Võrdluseks – Euroopa Liidus elab keskmiselt 58% elanikest eramajades. Huvitaval kombel ei ole eramajas elamine enam kuigi suureks tendentsiks – 2005. aastaga võrreldes on see Eestis suurenenud vaid 2% võrra.

Posted in Uncategorized