Negatiivne Euribor kinnisvaralaenu osana

kinnisvaralaenVarasemalt kajastasime ka siin umbes aastatagust tõika, kui esimene tähelepanelik klient miinusesse langenud Euribor’i peale hakkas ka oma kinnisvaralaenu lepingus näpuga järge ajama ning märkas, et hoolimata vastava sätte puudumisest on pank omavoliliselt kinnisvaralaenu tagasimakses negatiivse Euribor’i enda kasuks tõlgendanud ning selle automaatselt nulliks lugenud. Kuna vastavasisulise pöördumise peale pangalt selget vastust ei tulnud, pöördus kinnisvaralaenu saaja järgmisena Finantsinspektsiooni poole, kes peale pangaga vaidlemist langetas otsuse kliendi kasuks – pangal tuli negatiivne Euribor sellisena ka arvestada ning teha vastavad korrektsioonid ka igakuisesse kinnisvaralaenu maksesse. 

Etteruttavalt võib öelda, et tänaseks on vähemalt Eesti pangad endale kaitse välja mõelnud – kui varsemalt sõlmitud ja kehtivad kinnisvaralaenu saajad said veel negatiivsest Euribor’ist kasu lõigata, siis alates möödunud suvest on uutes kinnisvaralaenu lepingutes sees ka klausel sellest, et negatiivne Euribor loetakse nulliks ning see marginaali kahandama ei pääse.

Vaatame aga korraks, millised olid tollal Euroopa riikide seisukohad selle ennenägematu ja ennekogenematu olukorra valguses.

Aasta tagasi mais

Reimo Hammerberg, Eesti panganduse ja finantsõigus töörühma juht ning advokaadibüroo Sorainen partner nentis, et ühtne seisukoht sellest, kuidas peaks miinusmärgiga Euribor kinnisvaralaenu lepinguid mõjutama, selles uudses olukorras õigusteadlastel erinevates Euroopa riikides puudub. 

kinnisvaralaenKas negatiivne Euribor võrdub automaatselt nulliga?

Tegelikult oli negatiivse Euribor’i teema olnud arutlusel juba ka varasemalt – alates sellest ajast, kui negatiivne baasintress hakkas tunduma olevat juba käegakatsutavas kauguses – ning seda nii Eestis kui ka kogu Euroopas. Täpsemaks eeemaks justnimelt asjaolu, kui kinnisvaralaenu lepingus ei ole negatiivse Euribor’i nulliga võrdsustamise klauslit sees: millistel tingimustel ja kas üldse on pangal õigus seda automaatselt nulliks lugeda?

Tasu omaenda riskitaseme eest

Ühelt poolt on siin argumendiks see, et laenu tasu määratakse laenumarginaalina kindlaks vastavalt konkreetse kliendi riskidele ning kuna see risk ju vähenenud ei ole, siis peaks sellest tulenevalt kinnisvaralaenu saaja alati ka intressi maksma – tema riski ju vähenenud ei ole. 

Negatiivne Euribor ei olnud poolte tahe

Argumendiks võeti ka tõlgendamise aspekt – kinnisvaralaenu lepingut peab tõlgendama kooskõlas poolte tahtega, aga miinusmärgiga Euribor’i võimalust lepingu sõlmimisel ei näinud ette kumbki pool. Loogiline on siiski eeldus, et intress kui selline on alati positiivne suurus.

Euribor marginaali söömas

Vastuargumendina kasutati seda, et vastavalt kinnisvaralaenu lepingutele võetakse siinkohal aluseks matemaatiline Euribor’i ja marginaali liitmistehe. Sellest tulenevalt hakkab loogiliselt negatiivne Euribor marginaali lihtsalt „väiksemaks sööma”. Panga suhtes võib siinkohal ka argumenteerida sellega, et otseselt võttes on pank ju professionaalne turuosaline ning pidi loogiliselt võttes ka negatiivse Euribor’i võimalust ette nägema.

Aasta tagasi mais nendes küsimustes ühtset seisukohta veel ei olnud. Ning kuna olukord oli uus, siis polnud tuge võtta ka kohtupraktikast. Ühel meelel oldi vaid ühes – laenulepingu olemusega on vastuolus ning praktikas tuleks kindlasti vältida sellist asjade käiku, kui pank ise kinnisvaralaenu saajale kinnisvaralaenu andmise eest intressi peale peaks maksma hakkama.

Posted in Uncategorized