Igal laenajal on erinev arusaam sellest, mis kinnisvaralaenu paindlikuks teeb ning erinevad tarbijad soovivad kombineerida mõnda või kõiki paindlikke tingimusi. Erinevatel laenuandjatel on need erinevad – regulaarsed enammaksed, kindlasummalised enammaksed, kindlasummalised raha tagasivõtmised ja maksepuhkus. Samuti pakutakse mõnel pool võimalust teha makseid iganädalaselt. Kuna paindlikud kinnisvaralaenud muutuvad ühe populaarsemaks, siis pakuvad paljud laenuandjad nö. traditsioonilisi kinnisvaralaene, lisades neile juurde paindlikke elemente.

Pea silmas ka piiranguid

Enamik paindlikke kinnisvaralaene pakub ka intressi igapäevast arvutamist, mis tähendab, et laenujäägi muudatusi arvestatakse koheselt. Enamik paindlike kinnisvaralaenude pakkujaid ei kasuta võlakohustuse lunastamise tasu, kuigi tuleb silmas pidada, et mõnede lepingute puhul küsitakse trahvi juhul, kui laenuvõtja soovib laenu esimese aasta (või lühema fikseeritud perioodi) jooksul tagasi maksta. Erinevad laenuandjaid rakendavad erinevaid piiranguid – , näiteks kehtib enammaksetele tihti miinimummäär. Samuti lubavad paljud laenuandjad vähemmakseid, kui neile kehtib ajaline piirang: need on lubatud alles siis, kui laenuvõtja on enammaksetega loonud teatava reservi või on laenu tagasi maksnud vähemalt pool aastat.

Erinevad võimalused

Enamik laenuandjaid soosivad pigem täieliku maksepuhuse võtmist klientide poolt, kui maksete vähendamist. Sarnaselt aga on maksepuhkus lubatud teatava aja möödudes. Võimalik on ka lasta maksta oma palk otse laenukontole, vähendades seeläbi laenujääki ja intressi ning kasutada sama arvet ka igapäevasteks arveldusteks. Meeles tuleb seejuures pidada aga ka seda, et paindlike kinnisvaralaenude intress on reeglina kõrgem, kui fikseeritud ajaks võetavate või eripakkumisega kinnisvaralaenude puhul.

Kinnisvara arendajate poolt hüpoteeklaenusid pakkuvatele maakleritele soovitustasude maksmine on olnud pikalt praktiseeritud taktika – seda siis eesmärgil, et viimased annaksid infot potentsiaalsete investorite kohta. Ajaleht The Sydney Morning Herald raporteerib, et hüpoteeklaenumaakleritele on pakutud müügini viivate vihjete eest isegi 10-20 000 dollarit. Allikas hüpoteeklaenumaaklerite hulgas väitis ajalehele, et tema isiklkult peab selliseid tasusid ebaeetiliseks ega võta neid vastu. Probleem seisneb siin augus seadusandluses: nimelt peab hüpoteeklaenumaakler deklareerima ainult selliseid soovitustasusid, mida ta saab finantsteenuste pakkumise eest. Kui aga soovitus tehakse teisel ajal, siis ei pea selliselt  saadud tasudest kindlasti teada andma. 

Kus suurus on oluline

Hiljutine kohtuotsus on Austraalia kinnisvaraturul kaose tekitanud – nimelt tõlgendas kohus korteri minimaalset suurust senisest teisiti ning see tekitab ehitus- ja ostukulude osas lisakulusid nii ehitajatele kui ka koduostjatele. Nii tekkis uus juhtum, kus eluruumi disainikood ja planeerimise „rusikareegel“ on omavahel vastuollu läinud. Kui arendajad peavad kindlasti kinni pidama reeglistikust, siis see tähendaks näiteks seda, et ühetoalinise korteri suurus peaks senise 50m² asemel olema minimaalselt 58 m². Kuigi 8 m² ei tundu küll palju, võib see tähendada, et planeeritud 100 korteri asemel saab ehitada vaid 86. 

Queensland´i majaehitus jõuab peagi kriisieelsele tasemele

Analüütikute arvates jõuab Austraalia majaehitus peagi finatskriisi-eelsele tasemele tagasi ning seda infot näib kinnitavat ka ehituslubade väljastamine. Kuigi see ei ole nii igal pool Austraalias, ilmnevad regionaalsed erinevused, on üldiselt kasvamas nii uute majade ehituse, kui ka renoveerimise sektor, isegi arvestades seda, et viimane on alati madalale intressimäärale väga aeglaselt reageerinud.

Rahvusvaheline rahandusfond (IMF) on avaldanud muret Kanada kinnisvaralaenude madalate intressimäärade üle ja hoiatab, et see võib viia kinnisvaramulli tekkeni. Digital Journal’i sõnul asub Kanada kinnisvarasektor hinnamullis, kuna need „julgustavad laenamist“. Ka valitsus on juba hüpoteekideks kvalifitseerujate reegleid karmistanud, aga ilmselt oleks vajalik nõudluse vähendamise meetmeid vajalik kasutusele võtta teisigi, oli fondi raportis kirjas.

Odavamad hüpoteeklaenud kasvatavad kinnisvaraturgu

Kanada hüpoteegilaenuga ostetud kinnisvaraturg kasvas märtsis 4,7 % ja ainult kaks linna – Winnipeg ja Ottawa-Gatineau – teatasid eelmise aasta sama kuuga võrreldes hinnalangusest. 

Need numbrid tähendavad, et alanud on kevadine majaostuhooaeg, kus märtsi ja mai vahel müüakse suurem osa saadaolevatest majadest. Kevadised ostjad lõikavad kasu madalatest hüpoteeklaenu intressimääradest ja konkurentsist hüpoteeklaenude turul. 

Meridien, Ontario suurim krediidiühendus, pakkus eelmisel nädalal 18 kuu pikkust fikseeritud ajaga hüpoteeklaenu 1,49 %-se intressimääraga, mis on kõigi aegade madalaim. RateSpy  väitel algab muutuvmääraga hüpoteeklaenu intress 1,95 protsendist. 

BMO langetas oma fikseeritud intressimäära märtsi alguses 2,79 protsendile, mis sundis sama tegema ka TD panka, algatades omakorda pankadevahelise intressisõja. 

Odavamad hüpoteeklaenud kasvatavad kinnisvarahindasid

Aga odavamad hüpoteeklaenud võivad aidata Kanada kinnisvara hindu ka kasvatada, eriti sellistel turgudel nagu Toronto, Vancouver ja Hamilton, mis juba ennegi on kinnisvaraturul oma hindade poolest juhtinud. Hamiltonis kasvasid hinnad 8,4 %, Torontos 7,6 % ja Vancouveris 5,3 %.  

Isegi Calgary majahinnad on aastaga 4,4 ja ühe kuuga 0,2 % tõusnud, hoolimata naftamaardates toimunud koondmistest, mis eelmisel kuul hindu langetasid. Hea uudis on see, et hinnatõus Calgary kinnisvaraturul on peatunud ja ei ulatu enam 2014. aasta keskmiseni, mis oli 9%. 

Veel on teadmata, mida plaanib hüpoteeklaenude osas teha Kanada keskpank – kui ta neid veelgi langetab, siis tähendab see koheselt ka veelgi rohkem turule tulvavaid kanadalasi, kes soovivad saada hüpoteeklaenusid, kuniks need veel odavad on.

Vaatame üle laias maailmas enimlevinud hüpoteeklaenud liigid. Siinkohal peab siiski arvestama, et Eesti laenuturul ei pruugi valik nii lai olla. 

Tagasimaksega hüpoteeklaenud

Seda sorti hüpoteeklaenude puhul makstakse igakuiselt tagasi osa laenatud summast koos intressiga. Hüpoteeklaenu esimestel aastatel koosnevad tagasimaksed suuremas osas intressist, hilisematel seevastu on aga olukord vastupidine – suurema osa maksest moodustab laenatud summa. 

Ainult intressimaksega hüpoteeklaenud

Sellise tüübiga laenu puhul makstakse igakuiselt ainult intressi. See omakorda tähendab aga, et kuigi maksed on väiksemad, jääb laenatud summa makseperioodi lõppedes ikkagi võlguolevaks. Seega peab olema varuks usaldusväärsed lahendused laenusumma tagasimaksmiseks. 

Eksklusiivne hüpoteeklaen

Erinevatel laenufirmadel on ligipääs eksklusiivsetele pakkumistele ja nad saavad oma klientidele pakkuda just neile personaalselt sobivaid tehinguid. 

Osta-ja-üüri hüpoteeklaen

Põhiline osta-ja-üüri hüpoteeklaenu erinevus peale selle eesmärgi on see, et laenufirma kasutab saadavat renditasu kinnisvara väärtuse hindamiseks. Osa firmasid arvestab seejuures ka rendileandja isiklikku sissetulekut. 

Ujuva intressimääraga hüpoteeklaen

Seda tüüpi intressimääraga kasvavad ja kahanevad igakuised maksed kooskõlas konkreetse riigi keskpanga (meil Eesti Panga) kursimuutustega, aga mitte tingimata samas ajal ja täpselt samas määras. 

Fikseeritud intressimääraga hüpoteeklaen

Fikseeritud intressimäär annab kindluse sellest, et igakuine makse on alati sama. Seda tüüpi hüpoteeklaenu puhul makstakse kindlat intressi kindlaksmääratud perioodi (tavaliselt kaks, kolm või viis aastat) vältel.

Muutuva intressimääraga hüpoteeklaen

Muutuv intressimäär on samuti seotud konkreetse riigi keskpanga (meil Eesti Panga) kursimuutustega ning muutuvad sellega kooskõlas. 

Fikseeritud maksega hüpoteeklaen

Fikseeritud maksega hüpoteeklaenu puhul on teada maksimaalne makse suurus teatud kindla perioodi puhul – kindaksmääratud igakuine makse kindlaksmääratud perioodi (tavaliselt kaks või kolm aastat) vältel.

Diskonto muutuva kursiga hüpoteeklaen

See variant laseb kasu lõigata standardse muutuvkursi diskontomäärast – kui muutuvkurss  väheneb või suureneb, teeb sama ka diskonto määr. Mida lühem on diskonto periood, seda suurem on tavaliselt ka sääst.

Tasaarveldusega hüpoteeklaen

Hüpoteekalaenu saaja jooksev pangaarve, säästuarve või mõlemad on hüpoteeklaenuga seotud ning igakuiselt tasaarveldatakse neil arvetel olev summa hüpoteeklaenuga. 

Paindlik hüpoteeklaen

Sellist tüüpi hüpoteeklaenu puhul saab oma igakuist makset varieerida ja mõnel juhul võtta ka  maksepuhkust. Selline variant aitab vähendada hüpoteeklaenu kindlasummaliste maksetega, vältides samal ajal trahve laenu ennetähtaegse tagasimaksmise eest. 

Inglismaal saavad need inimesed, kes plaanivad oma pensioni arvelt kinnisvaralaenu võtta kinnisvara ostmiseks selle väljarentimise eesmärgil, pakkumisi laenudeks, mis kestaksid nende 105-aastaseks saamiseni.

Esmakordselt võimaldavad uued kinnisvaralaenud tagasimakseid ka pensionile mineku ajal ning need võivad suurendada elamispindade üürileandjate arvu ning tõsta ka kinnisvara hindasid. 

Igal laenuandjal omad tingimused

Pensionireformiga saavad üle-55 aastased ligipääsu miljonitele naeladele, mida nad saavad oma soovi kohaselt kasutada. Samas on kinnisvara hinnad kerkinud suhteliselt kõrgele ning keskklassi säästjatel ei ole siiski võimalik maja kohe välja osta. Siin tulebki mängu kinnisvaralaen. Erinevatel firmad on sätestanud erinevad omafinantseeringu määrad ning vanusepiirangud – mõnedel on laenusaaja vanusepiiranguks 85, teised otsustavad selle juhtumipõhiselt ning keskmine omafinantseeringu määr on 25%. Varasemalt ei olnud pangad ja finantsinstitutsioonid nõus väljastama kinnisvaralaene, mille tagasimaksmine kestaks kogu pensioniaja – laenu täismahus tagasimaksmine pidi toimuma hiljemalt laenusaaja 75. eluaastaks. 

Väljarentimiseks saab, oma tarbeks võib-olla

Nii pakub 15 miljoni kliendiga Nationwide Building Society alla 70-aastastele 35-aasta pikkuse maksimumperioodiga kinnisvaralaenu. 

The Mortgage Works direktor Henry Jordan kinnitas, et laenuandmise vanuselise ülempiiri kaotamine annab nende klientidele suurema valikuvõimaluse oma kinnisvara müügil, paindlikkuse laenutoote valikul, suurema kindlust nende üürnikele ning stabiliseerib turgu.  Sest üha enam keskealisi usub, et kinnisvara ost väljarentimiseks on parim võimalus kindlustada sissetulek vanaduspõlveks. 

Samas on väljarentimise eesmärgil kinnisvara ostu jaoks kinnisvaralaenu andmine üha vanematele inimestele vastuolus pankade hoiakuga enda tarbeks kinnisvara ostu jaoks kinnisvaralaenu andmise poliitikaga, kus paljud 50-ndates aastates kliendid saavad äraütlemisi ka paarikümneaastase perioodiga kinnisvaralaenu taotlustele.

Kõigepeal tasuks teha selgeks see, et hüpoteeklaen on abikaasade kohustus, mille nad on endale võtnud. Seega ei ole hüpoteeklaenu näol tegu abikaasade ühisvaraga – perekonnaseaduse (PKS) mõttes on ühisvara varaühisuse kestel omandatud esemed ja abikaasade muud varalised õigused. 

Laenumaksete tasumise ees solidaarvastutus

Mõistlik oleks abielu lahutada enne ühisvara jagamise kohtumenetluse alustamist või siis esitada selleks hagi koos ühisvara jaotamise hagiga. Seda siis eelkõige põhjusel, et ühisvara saab reeglina jagada ainult siis, kui varaühisuse varasuhe on lõppenud. 

Võetud hüpoteeklaenu puhul vastutavad abikaasad kohustuste eest solidaarselt, mis omakorda tähendab seda, et olenemata abikaasade kokkuleppest võib Omalaen.ee hüpoteeklaenu tasumist nõuda kummaltki abikaasalt. 

Kinnisvara müüa ja hüpoteeklaen tagasi maksta

PKS § 38 esimene lause sätestab, et ühisvara jagades tuleb ühisvaral lasuvad kohustused jagada sarnaselt muu varaga või täita ilma jagamiseta. Riigikohus on oma sellealases lahendis RKTKo nr 3-2-1-38-14 väljendanud seisukohta sellest, et eelistada tuleks kohustuste täitmist ilma jagamiseta – Omalaen.ee-st võetud hüpoteeklaenuga ostetud kinnisvara müüa ning võetud laen tagasi maksta. Nii on lahendus kõige kiirem ja peaks rahuldama kõige paremini ka kõik osapooli  – Omalaen.ee saab oma raha tagasi ja ka abikaasad vabanevad solidaarkohustusest. 

Hüpoteeklaenu jagamine

Kui kinnisvara müüa ei taheta, siis saab kohus hüpoteeklaenust tulenevad kohustused jagada üksnes nii, et Omalaen.ee-le jääb õigus nõuda hüpoteeklaenu tagasimaksmist mõlemalt abikaasalt. Seega ka juhul, kui kohus jätab laenu tasumise kohustuse ainult mehele, võib Omalaen.ee siiski seda nõuda ka naiselt. Naine omakorda võib selliselt tasutud makse hiljem mehelt tagasi nõuda. Omalaen.ee nõusolek ning kohtuvaidlusesse kaasamine on vajalik juhul, kui soovitakse, et Omalaen.ee hakkaks nõudma hüpoteeklaenu tagasimaksmist ainult ühelt abikaasalt. Siinkohal tasub meeles pidada, et sellise nõusoleku andmine ei ole Omalaen.ee kohustus, vaid on ainult õigus – Omalaen.ee peab nõustuma kas sellise kohustuse seadmisega ainult ühele abikaasale või selle omavahel jagamisega muul viisil.

Kui ostate kinnisvara hüpoteeklaenuga, siis laenu tagamiseks seatakse sellele (või mõnele teisele laenu tagavale) kinnisvarale hüpoteek, mis on seatud just selle kinnisvara, aga mitte kinnisvara omanikuga. Seega võib järeldada, et selline hüpoteek ei ole hiljem takistuseks kinnisvara müümisel, kui selline soov peaks tekkima. Küll aga peaks hüpoteegiga koormatud kinnisvara müügist teatama hüpoteegipidajat – Omalaen.ee. Tavaliselt on see kohustus sätestatud ka laenulepingus. 

Hüpoteegi kustutamine koos Omalaen.ee esindajaga

Enne kavandatavat hüpoteegiga koormatud kinnisvara müüki tasuks Omalaen.ee-ga ühendust võtta võimalikult vara, et kokku leppida kõik detailid ning leida ka Omalaen.ee esindajale sobiv ühine aeg, millal notari juures hüpoteegi kustutamine vormistada. Seda sellepärast, et ostu-müügilepingu vormistamisel viibib üldjuhul tehingu juures ka Omalaen.ee esindaja – kui Omalaen.ee hüpoteegi kustutab, siis peab ka olema sätestatud, kuidas hüpoteegiga tagatud laen tagasi makstud saab. 

Hüpoteeklaenuga ostetud kodu müümiseks on kolm võimalikku varianti:

1. Tavaliselt kustutatakse kinnisvara müümisel ja hüpoteeklaenu tagasimaksmisel ka laenu tagatiseks olev hüpoteek ning hüpoteeklaenu leping lõpetatakse.
2. Kui ka ostja ostab hüpoteegiga koormatud kinnisvara hüpoteeklaenuga, siis võib Omalaen.ee loovutada olemasoleva hüpoteegi ostja laenuandjale tema hüpoteeklaenu katteks. Kui nii müüja kui ostja on hüpoteeklaenu võtnud Omalaen.ee-lt, siis ei ole tegu mitte hüpoteegi loovutamisega vaid hüpoteegiga tagatud nõuete muutmisega.
3. Kui olemasoleva ja hüpoteegiga koormatud kinnisvara müügist saadud rahasumma on väiksem kui veel kohustusena üleval olev laenujääk, siis võib jääda hüpoteeklaenu leping kehtima, muudetakse vaid selle tagatist ja sihtotstarvet. Sel juhul võib sellise variani võimaldamisel saada määravaks näiteks uue koduga seotud ülalpidamiskulude suuruse muutus – kui need muutuvad oluliselt, siis võib Omalaen.ee hüpoteeklaenu tagatiseks oleva kinnisvara vahetusest ka keelduda.

Kui hüpoteeklaen võetakse sellise kinnisvara ostmiseks, mille ostuhind on sama suur kui hüpoteeklaenu summa, siis sellistel juhtudel on loogiline, et Omalaen.ee soovib hüpoteeklaenu tagamiseks täiendava tagatisena lisatagatist – veel ühte kinnisvara, mida hüpoteegiga koormata. Kuna kinnisvara väärtus aja jooksul muutub, siis on selline nõue igati õigustatud. Taolisel juhul seatakse hüpoteek Omalaen.ee kasuks nii ostatavale kinnisvarale kui ka lisatagatiseks olevale kinnisasjale korraga ning seda nimetatakse ühishüpoteegiks. Ühishüpoteegiga koormamise mõttes võivad ühes kinnisvaras sisalduvad kaasomandiosad olla käsitletavad eraldi kinnisasjadena ning ka nendele võib ühishüpoteegi seada. Ka on võimalik taotleda hagi tagamiseks kohtult kohtuliku hüpoteegi seadmist haginõude suuruse ulatuses. 

Ühishüpoteek tagab kellegi isiku laenu selliselt, et laenu mittetagastamisel võib Omalaen.ee valida, millise kinnisasja täitemenetluse müüki ta soovib. Näiteks, kui ühishüpoteek on seatud nii korteriga kui maamajaga kinnisasjale, siis vajadusel võib Omalaen.ee valida kumma müüki ta soovib, või mõlema müüki.

Samale kinnisvarale mitu hüpoteeki

Samuti võib samale kinnisasjale hüpoteeklaenu tagamiseks seada ka mitu hüpoteeki. Kinnistusraamatusse kandmisel antakse neile oma järjekohad ning iga selline hüpoteeklaenu tagav hüpoteek on võrreldes järgmisega eelisseisundis – järgneval järjekohal hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse pärast eelneva järjekoha nõude rahuldamist. Nii saab kinnisvara müügil täitemenetluse käigus kõigepealt laekunud summa arvelt raha esimese järjekoha hüpoteegi pidaja, seejärel teise järjekoha hüpoteegi pidaja jne.

Kinnisvaralaenudele hakkavad Rootsis alates käesoleva aasta 1.augustist kehtima uued reeglid.

Intressimäärad on üle maailma rekordiliselt madalal tasemel ning inimesed kiirustavad seda ära kasutades võtma ohjeldamatult kinnisvaralaenusid, milledele seni on Rootsis kehtinud võrreldes teiste riikidega suhteliselt leebed reeglid. Nii on tekkinud kummaline olukord, kui rootslaste laenukoormus moodustab ca 175% kogu majapidamise netosissetulekust. 

Ebareaalne kinnisvaralaenu pikkus ei motiveeri laenu tagasi maksma

Seni on kasutusele võetud omafinantseeringu suurendamise nõue, kuid ahvatlevate madalate intressimäärade juures pole see kuigivõrd tulemust andnud. Nii muutvad uute reeglitega karmimaks ka kinnisvaralaenu tagasimaksmise nõuded, et välistada praeguseks ajaks tekkinud olukorda, kui keskmiselt peaks rootslasest kinnisvaralaenu võtja maksma oma laenu tagasi 140 aastat ning pigem eelistab ta tagasimaksmise asemel oma raha investeerida pigem aktsiatesse või muudesse suurema tootlikusega varadesse. Uued ja tunduvalt karmimad reeglid jätavad vähem raha tarbimiseks ning peaksid pidurdama ka kinnisvara hinnatõusu. Siiski suuremat raputust Rootsi laenu- ja kinnisvaraturule need kaasa tuua ei tohiks.

Uued tagasimakse suurused olenevalt kinnisvaralaenu tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest

Uued reeglid hakkavad kehtima ainult uutele laenudele. Nii hakkab nüüd iga 5 aasta järel toimuma kinnisvaralaenu tagatiseks seotud vara ümberhindamine, millest omakorda seatakse sõltuvusse ka tagasimakse suurus. Selliselt tuleb kinnisvaralaenudel, mille summa ületab 70% tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest, tagasi maksta 2% laenu põhiosast kuni laen ei ületa enam 50% laenu tagatiseks oleva kinnisvara maksumust. Kui aga kinnisvaralaenu summa moodustab alla 70% laenu tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest, siis on tagasimakse 1% laenu põhiosast. Seda kõike põhjusel, et uute hinnangute põhjal on tegu makromajandusliku riskiga, kui kinnisvaralaenu summa ületab 50% laenu tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest. Loomulikult jäetakse siin alles mõjuval põhjusel erandid – kui laenuvõtja haigestub või kaotab töö.

2014. aasta lõpu seisuga püsis kinnisvaralaenude maht jätkuvalt kasvus – kuigi veidi aeglustunud tempos – kogu Baltikumis. Leedus oli see tingitud kinnisvaratehingute rohkusest, Eestis seevastu oli põhjuseks pigem kinnisvara hindade tõus. 

Baltikumi majanduskeskkond oli 2014. aasta lõpus kinnisvaralaenude võtmiseks soodus: inimeste sissetulekud kasvamas, majanduskasv paranemas ning töötus vähenemas. Ka olid positiivsed arengud toimunud uusarendustes – neid oli võrreldes eelnevate perioodidega müüdud tunduvalt rohkem. Esirinnas oli selles osas Vilnius, aga ka kogu Baltikumis oli uute korterite osakaal kõigis kinnisvaratehingutes märgatav. Samas peaks jätkuvalt ettevaatlik olema turule tulnud nö. väiksemate tegijate ja nende projektidega, võimalusel võiks enne ostmist uurida tähelepanelikult ehituskvaliteeti ja juba nendes elamispinna soetanute rahulolu.

Veidi kinnisvaralaenude-alast statistikat 2014. aasta lõpu seisuga

* Alla 2% kõigist kinnisvaralaenu võtjatest Eestis oli alles jäänud neid, kelle kinnisvaralaenu jääk ületab veel kinnisvaralaenu tagatiseks oleva vara väärtust ning see oli väga positiivne statistika. Lätis oli see suhtarv 1/3 ja Leedus 1/5 kõigist kinnisvaralaenu võtjatest. 

* Nii Eestis, Lätis kui ka Leedus kasutati kinnisvaralaenuga kinnisvara soetamisel 10-25% suurust omafinantseeringu osa. 

* Kõigis Balitkumi riikides oli kõige rohkem kinnisvaralaenu võtjaid vanuses 26-30 ning nende sissetulek vahemikus 1001-1500 eurot. 

* Võrreldes teistega tavatses eestlane osta kinnisvaralaenuga lätlasest ja leedukast väiksema üldpinnaga kinnisvara.

* Arvestades sissetulekut oli kogu Baltikumis ca 1,1 miljonit potensiaalset kinnisvaralaenu võtjat.

* Kinnisvaralaenude võtmine püsis kogu Baltikumis mõistlikul tasemel, ei kiputud end „lõhki laenama“ ning maksekoormus jättis piisavalt raha ka muudeks kuludeks