Philip ja Mark Stewardson 

Omand: 135 kinnistut Inglismaal West Midlands´is Stourbridge´i ümbruses.

Käesoleval ajal: püüavad osta uue kinnisvaraobjekti iga 3 nädala tagant.

Edu valem: Kui kinnisvaraturg on madalseisus, nagu see on olnud viimasel ajal, siis kinnisvarainvestoritest vennad ostavad kinnisvaralaenu abil kinnisvara aktiivsemalt. Kui aga hinnad taastuvad ja tõusevad, siis asuvad nad oma kinnisvara realiseerima. «Kui turg on languses, siis ei ole mõtet kinnisvara kramplikult enda käes hoida,» ütleb Philip Stewardson. «Sellega sa ainult kaotad raha.“

„Aga ka langevalt turult võib saada tulu, kui leiad selleks sobiva nõksu,“ jagab Mark Stewardson oma kogemusi. „Selleks peab kinnisvaraobjekti juures leidma mõne varjatud väärtuse, mida saab lihtsa vaevaga taastada või juurde lisada. Näiteks leiad sa hea hinnaga maja, mis vajab vaid korralikku puhastust või kerget remonti. Ehk ka mõnda suuremat juurdeehitust, aga sellega lisad sa oma kinnisvarale väärtust ning seejärel saab selle juba kiiresti ja palju kõrgema hinnaga maha müüa. Tavaliselt ongi meie kinnisvaraportfell sellise tegevusega pidevas muutumises, aga mitmeid objekte hoiame ka ainult väljarentimiseks. Kui selline objekt on olnud meie omandis rohkem kui 6 kuud, siis võtame selle tagatisel ka kinnisvaralaenu, et seda veelgi parendada ja seeläbi ka kõrgemat renditulu teenida.“

«Praegusel ajal on kinnisvaraturg taastumas ning me hoiame oma kinnisvaraobjekte, võtame nende tagatisel kinnisvaralaenusid ja ostame kinnisvaralaenude abil ka uusi kinnisvaraobjekte. Ideaalis ostame me uue kinnisvaraobjekti iga 3 nädala tagant. Tunneme seda piirkonda väga hästi – julgen arvata, et siin ei tule müüki ühtegi kinnisvaraobjekti ilma, et ma sellest teada ei saaks.»

Oma kinnisvara väljarentimisel organiseerivad vennad Stewardsons´id finantse nii, et renditulu ületaks nende investeeringut vähemalt 10% võrra. «See summa peabki nii suur olema, et vajadusel kataks see ka „tühjad perioodid“ ja muud ootamatud kulud. Muudmoodi võtad endale liigse riski ka näiteks intressimäärade tõusu juhuks.» 

«Meie maju ja kortereid üürivad väga erinevad inimesed, enamus neist on noored spetsialistid. Nende hulgas on meditsiinitöötajaid ja õpetajaid, aga ka professoreid ja keskastme juhte. Meie esimene prioriteet on alati kindlustada see, et nad oleksid oma elutingimustega rahul ning nende eest hoolitsemine on meie kõige tähtsam töö.“

Elu enne kinnisvaralaenuga miljonäriks saamist: 49-aastane Phil Stewardson töötas enne 2008. aastal täiskohaga kinnisvarainvestoriks saamist tekstiiliäris. 47-aastane Mark Stewardson oli profifotograaf. Kinnisvaralaenuga ostsid nad oma esimese kinnisvaraobjekti selle väljarentimise eesmärgil 1995. aastal – ja 18 kuud hiljem oli neil selliseid kinnisvaralaenuga ostetud kinnisvaraobjekte juba 10.

Kontinentaal-Euroopa ja Ameerika

Enamustes Lääne-Euroopa riikides (v.a. Taani, Holland ja Saksamaa) kasutatakse rohkem ujuva intressiga kinnisvaralaenusid, samas kui näiteks Ameerika Ühendriikides on olukord vastupidine – enimlevinud on fikseeritud intressimääraga kinnisvaralaenud. Suures osas Euroopas on intressimäärad Ameerika Ühendriikide omadega võrreldavad, jäädes siiski enamasti veidi madalamale tasemele. Kinnisvara ostmise finantseerimine kinnisvaralaenude sõltub vähem hüpoteekide seadmisest ja rohkem formaalsetest riiklikest garantiidest, mis on tagatud kaetud võlakirjade (nt. Pfandbriefe) ja deposiitidega – sellest võib välja arvata Taani ja Saksamaa, kus varalised tagatised on samuti sagedased. Kasutatakse sanktsioone kinnisvaralaenu ennetähtaegse tagasimakse korral, samas kui Ameerika Ühendriikides ei ole sanktsioonide kasutamine väga tavapärane.

Islam

Islami Shariaadil põhinevad õigused keelavad intresside nõudmise või maksmise, mis tähendab seda, et moslemid ei tohi tavalisi kinnisvaralaenusid kasutada. Siiski on ka seal kinnisvara palju kallim sellest, mida enamus inimesi võiks endale lubada ainult oma raha eest. Seega lahendavad islamimaad kinnisvaralaenu selle probleemi nii, et kinnisvara vahetab omanikku kaks korda. Ühes variatsioonis ostab pank kinnisvara ise ära ja tegutseb seejärel analoogselt üürileandjaga,  kinnisvaraostja aga maksab lisaks kinnisvara rendile lisaks ka nn. annetuse. Kui viimane selline annetus on laekunud, siis vahetab kinnisvara taas omanikku. 

Tüüpiliselt võib see viia kinnisvara kõrgema hinnani. Just selle tõttu on mõnigates maades — nagu näiteks Inglismaa ja India — kasutusele võetud nn. margimaks (Stamp Duty, administratiivkulu), mis kujutab endast riigi poolt nõutud maksu kinnisvara omanikuvahetuse puhul. Kuna islamimaades vahetab kinnisvaralaenu puhul kinnisvara omanikku kaks korda, siis võib ka margimaksu nõuda kaks korda. Ka paljudes teistes jurisdiktsioonides eksisteerivad sarnased maksud, mida võidakse kinnisvara omanikuvahetuse puhul rakendada. 2003. aastal keelati Inglismaal selline topeltmaksustamine maksuseadusega ära ja seda just sel eesmärgil, et islamimaade kodanikel kinnisvaralaenu saamist hõlbustada. 

Alternatiivse skeemina kasutatakse siin ka võtet, et pank müüb kinnisvara edasi kõrgema hinnaga, kui selle ise ostis.

Mõlemad need meetodid tagavad selle, et laenusaaja maksab ka lisanduvat intressi, aga eraldi seda välja toodud ei ole. Samuti jagab selliste meetodite kasutamisel tehinguga seotud finantsriski koos laenusaajaga ka pank.

Vastavalt ülamaailmsetele aastaaruannetele on 2013 aasta 6 suurimat Inglismaa kinnisvaralaenude väljastajat nüüd teada. 

Lloyds Banking Group on endiselt jäänud Inglismaal suurimaks kinnisvaralaenude väljastajaks ning nende poolt 2013. aasta jooksul väljastatud laenude kogusumma ulatus 36.9 biljoni Inglise naelani. Võrreldes eelmise 12-kuulise perioodiga on see tõusnud üle 10 biljoni võrra.

Tähtis oli siinjuures ka valitsusepoolne Help to Buy skeemi turuletoomine. Esmakordselt avaldati see skeem kantsler George Osborne eelarvekõnes 2013. aasta märtsikuus ning pälvis koheselt suurt klientide huvi. Esimene osa sellest kaheosalisest omafinantseeriguga kinnisvaralaenu skeemist toodi turule üle kogu Inglismaa 2013. aasta aprillis, millele järgnes turuletulek Śotimaal 2013. aasta septembrikuus. 

Teine faas — kinnisvaralaenu garantii — paisati turule 2013. aasta oktoobrikuus. Algselt pakutud vaid ainult Royal Bank of Scotland´i ja Halifax´i poolt, mis mõlemad on Lloyds Banking Group´i osad, on nüüdseks selle skeemiga ühinenud enamus riigi suurimatest pankadest. 

Nationwide hoiab oma positsiooni kui suurim ehitusettevõtja ja teine suurim kinnisvaralaenude väljastaja üleüldiselt. Vastupidiselt teistele kestab nende finantsaasta kuni 4.aprillini, aga juba võib öelda, et lõppeval aastal anti välja 28.1 biljoni suuruses summas kinnisvaralaene. 

Santander tegi suure hüppe kuuendalt kohalt kolmandale, väljastades kinnisvaralaene 18.4 biljoni eest, mis võrreldes eelmise aasta sama ajaga moodustab 3.8 biljoni suuruse tõusu.

Royal Bank of Scotland oli oma 2012. aasta numbritest totaalselt ees, kasvatades oma laenuturgu £300 miljoni võrra, jõudes sellega £14.3 biljonini.

Siiski said nii HSBC kui ka Barclays võrreldes eelmise aastaga näha oma taseme langust. HSBC jäi 2012. aasta tasemest maha £2 biljoni võrra ja Barclays kukkus £1,1 biljoniga. 

Tõusu kogesid 2013. aasta jooksul teisedki. Näiteks andis Yorkshire Building Society välja kinnisvaralaenusid £6.8 biljoni suuruses summas, mis on eelmise 12-kuulise perioodiga võrreldes 48%-line tõus.

See tulemus viis Coventry Building Society võitlusesse tulemaks Inglismaa teiseks suurimaks ühistuks uute kinnisvaralaenude osas. Coventry nimelt väljastas laene £5.9 biljoni eest, mis on rohkem, kui 2012. aasta 5.1 biljonit.

Skipton ja Leeds lõpetasid ehitusühistute TOP 5-e, väljastades kinnisvaralaene 2013. aastal £2.4 biljoni eest (2012. aastal £2.2 biljonit).

Rootsit kirjeldatakse tihti läbi kontrastide: innovatiivne modernsus ja ajaloolised traditsioonid, kõrgtehnoloogia ja suurepärased looduslikud tingimused, ratsionaalsus ja ilu, maa ja vesi…

ISA (Invest in Sweden Agency) publikatsioonide andmetel ületas näiteks 2006. aastal Rootsi kinnisvaraturu käive üksi kuue teise Skandinaavia- ja Baltimaade käibe kokku. 

Hüpoteeklaenu üldtingimused

Rootsis on kinnisvara müümise ja ostmise juures üsna tavaline kasutada kinnisvaramaakleri teenuseid. Nad tegelevad kogu vajaliku paberimajandusega, lepivad kokku hinnad ja suhtlevad  kõigi protsessis osalevate pooltega. Kinnisvara hindamine hüpoteeklaenu taotlemiseks ei ole nõutav, aga paljude teevad seda sõltumatute hindajate teenuseid kasutades siiski. 

Ostja vastutusele jääb taotleda ostetud kinnisvarale hüpoteegi seadmist kolme kuu jooksul peale selle ostu ja esitamist registreerimiseks kinnisvararegistris. 

Tavapärane on, et Rootsi laenuandjad väljastavad hüpoteeklaene kuni 75% osas ostetava kinnisvara väärtusest ning laenude intressimäär on vähemalt teatud perioodiks fikseeritud. Maksutingimused on üsna paindlikud ning hüpoteeklaenu keskmine pikkus on 20 aastat. Võidakse nõuda ka hüpoteegi seadmise tasu suuruses 2% hüpoteeklaenu summast. 

Vajalik on oma maksevõime tõendamine – koopiad viimase 3 kuu töötasu laekumistest ja viimase 6 kuu isikliku pangaarve väljavõtted. Kui oled ettevõtja, siis vastavalt viimase 3 aasta auditeeritud  majandusaruanded, koopiad viimase 6 kuu firma arve väljavõtetest ning viimase 12 kuu isikliku pangaarve väljavõtted. Sissetulekute hindamise juures ei võeta arvesse ostetava kinnisvara väljarentimisest saadavaid tulusid. Muud piirangud välismaalastel Rootsis kinnisvara ostmisel puuduvad.

Maksimaalselt väljastatakse hüpoteeklaene 25 aastaks, aga see peab olema tagasi makstud laenusaaja 65 eluaastaks. Hüpoteeklaenu intressimäärad on alates ca 3.50%-st. Sul on vaja ka märkimisväärset summat omafinantseeringuks, mille suurus on määratud iga inimese olukorraga erienevalt. Omafinantseeringu nõutav osa moodustab tavaliselt 15-25% omandatava kinnisvara hinnast ja tavaliselt katab see väljastatava hüpoteeklaenu intresside osa. 

Maksud

Margimaksu (StampDuty, administratiivmaks) nõutakse hüpoteegi seadmisel 1% ulatuses ostetava kinnisvara väärtusest. Kinnisvaramaakleri teenustasud lasuvad müüjal ja need moodustavad ca 3.5% müügihinnast. Nõutav on ka maamaksu tasumine, mille suurus on 1.5% kinnisvara väärtusest – kusjuures aluseks võetakse siin kinnisvara väärtusest 75% ning seda hinnatakse perioodiliselt ümber. Uued ehitised on sellest maksust esimesed 5 aastat vabastatud ning järgmisel 5-l aastal on maamaks 0.75%.

Viimastel aastatel on Prantsusmaal hüpoteeklaenude pakkujad rohkem aldis väljastama hüpoteeklaene just välismaalastele ning internetikasutus ja mitmemekeelne teenindus teevad selle protsessi tänapäeval palju lihtsamaks. 

Siiski kui ostad kinnisvara Prantsusmaal, aga saad jätkuvalt oma sissetulekut väljaspool Eurotsooni ala, siis pead arvesse võtma ka valuutade erinevusest tulenevat riski, mis eurodes väljastatava hüpoteeklaenuga paratamatult kaasneb. 

Kõik suuremad Prantsusmaa pangad pakuvad hüpoteeklaene nii residentidele kui ka mitteresidentidele, aga lisaks pankadele on turul olemas ka rohkelt hüpoteeklaenude väljastamisele spetsialiseerunud ettevõtteid, mida samuti võiks kaaluda – eriit juhul, kui sinu laenutaotlusega kaasnevad mõned mittestandartsemad asjaolud.

Siinkohal oleks laenumaakleri kasutamine parim viis, et kindlustada endale hüpoteeklaen parimatel tingimustel. Tänapäeval on turul ka mitme teeninduskeelega internetimaaklereid, kes pakuvad oma teenused just rahvusvahelistele ostjatele.

Ka Prantsusmaa postiteenistusel on oma pank (La Banque Postale), mis pakub hüpoteeklaenusid ja mis on loonud turul tugeva konkurentsi oma atraktiivsete intressimäärade ja madalate teenustasudega, kuigi hüpoteeklaenu väljastamise protseduur on bürokraatlikum ja tingimused tihtipeale rangemad.

Iga juhul ei tehta sulle Prantsusmaal laenuandja poolt ametlikku hüpoteeklaenu pakkumist enne, kui sa pole alla kirjutanud kinnisvara ostu-müügilepingut, aga tasuks proovida hankida pangalt hüpoteeklaenu väljastamise eelnõusolek, mis kindlasti toob kasu hinnaläbirääkimistes. Välismaalane peaks üleüldse olema siin kannatlik, kuna protsess võib võtta mõne aja. Samuti peab ta olema ka valmis esitama hulgaliselt erinevaid dokumente. 

Ei tee ka paha avada eelnevalt arve mõnes Prantsusmaa pangas, millele võiks kanda ka regulaarselt mingeid summasid – kui lähed hiljem samasse panka laenutaotlusega, siis üsna tõenäoliselt kiirendab see sinu laenusaamise protsessi. 

Hüpoteeklaenu üldtingimused

Prantsusmaa pangast hüpoteeklaenu taotlemisel märkad sa peagi, et protsessis hakkavad rolli mängima ka sinu individuaalsed asjaolud – mõnikord sinu kasuks, aga teinekord ka sinu vastu. Kuni nendeni on veel aega, vaata üle Prantsusmaa hüpoteegilaenu üldtingimused:

• Üldtingimusena ei saa hüpoteeklaenu suuremas summas kui 80% ostetava kinnisvara väärtusest, kuid see number võib ka olenevalt sinu konkreetsetest asjaoludest olla kõrgem või madalam.
• Üldtingimusena ei saa hüpoteeklaenu tagasimaksed ületada 33% igakuistest sissetulekutest, kuid see number võib ka olenevalt sinu konkreetsetest asjaoludest olla kõrgem või madalam.
• Prantsusmaa hüpoteeklaenu väljastajad pakuvad nii fikseeritud kui ka fikseerimata intressimääraga laenusid ning kuna viimased on üldjoontes soodsamad, siis tõenäoliselt järgevad selle ennetähtaegsele tagasimaksmisele ka santsioonid. 
• Laenu väljastamisega seotud teenustasud ei ole väikesed, seega kogu infot ka nende kohta.
• Hüpteeklaenu tagatiseks oleva kinnisvara kindlustamine on kohustuslik, mis omakorda tõstab ka laenu kogumaksumust.

Selles Balti riigis praegusel ajal välismaalastele kinnisvaralaenu ei anta juhul, kui neil puudub kohalik elamisluba ning eriti ei taheta seda anda, kui laenutaotlejal puudub stabiilne sissetulek. Ausalt öeldes on välismaalasel saada Leedus kinnisvaralaenu praktiliselt võimatu, kuna see on saanud keeruliseks isegi Leedu Vabariigi enda kodanikele. 

See aga ei tähenda, et Leedus välismaalasi kuidagi diskrimineeritakse, pigem on tegu üldist kinnisvaraturgu reguleerivate reeglitega. Muid keelde välismaalastele ei ole – ta võib osta riigi territooriumil iga kinnisvaraobjekti, mida vähegi soovib, aga kinnisvaralaenu saamisega selle ostu finantseerimiseks on teine teema.

Üldiselt on aga tehtud nendes kolmes Ida-Euroopas asuvas Balti riigis – Leedus, Lätis ja Eestis väga palju kinnisvaratehinguid välismaalaste poolt. Ühinemine Euroopa Liiduga 2004. aasta maikuus avas sellel osas Baltimaadele palju uksi ning paljud kinnisvarainvestorid on kasutanud nende riikide kiiresti kasvava majanudse eeliseid, kaasa arvatud majade, korterite ja maa ostumisel ehituse või ümberehituse eesmärkidel.

Kinnisvaralaenu põhitingimused

Käesoleval ajal on Leedu kohalikud võimud turule toonud suure koguse võimalusi taotleda kinnisvaralaene läbi riigi laenuasutuste, tänu sellele väljastatakse kinnisvaralaenusid kuni 25 aastaks ning intressimääraga alla 6-8% — samas, kui näiteks Venemaal võib intressimäär olla 15-18%. Seega kui oled siiski see õnnelik välismaalane, kel olemas nii elamisluba kui ka stabiilne sissetulek, siis põhitingimused kinnisvaralaenu väljastamiseks on sellised:

Leedus väljastatakse kinnisvaralaenusid eurodes. Maksimaalne kinnisvaralaenu pikkus on 40 aastat, aga see peab olema tagasi makstud laenusaaja 65 eluaastaks. 

Kinnisvaralaen peab olema toetatud sissetulekute tõestamise miinimumnõuete täitmisega:

• Töötaja — koopiad viimase 6 kuu töötasu laekumistest ja viimase 6 kuu isikliku konto väljavõtetest.
• Ettevõtja — koopiad viimase 3 aasta auditeeritud majandusaruannetest, viimase 12 kuu firma kontode väljavõtetest ning viimase 6 kuu isikliku konto väljavõtetest.

Väljastatav laen ei tohi ületada 70% ostetava kinnisvara väärtusest. Kasutatakse enamasti ujuvat intressimäära suuruses ca 4.5%, fikseerida võib intressimäära kuni 15 aastaks.

Meelitab Island – see väike müstiline liustike ja vulkaanide maa? Kohe nii palju, et külastamisest üksi jääb väheks? Aga miks ka mitte – Kirsti elab ju juba Rejkjavikis, seega võid seda vabalt teha ka sina. 

Laenu valuuta

Islandil väljastatakse laen kinnisvara tagatisel nii Islandi kroonides (ISK) kui ka teistes suuremates valuutades. 

Põhitingimused

Laenu taotlemisel nõuab pank sellist informatsiooni, mis võimaldab kindlaks määrata laenusaaja tegelik sissetulek ning sellega seotult ka tema tegelik võime laenu tagasi maksta. Seejuures ei võeta arvesse ostetavalt kinnisvaralt saadavat võimalikku renditulu. Laen kinnivara tagatisel võib olla antud minimaalsummas alates 2,000,000 ISK, maksimaalsumma puudub, kuid see ei tohi ületada 80% ostetava kinnisvara väärtusest või selle ostuhinnast (kumb iganes siis madalam on). Kinnisvara hindamisel võetakse arvesse kõiki laenusaaja olemasolevaid kohustusi, kaasa arvatud kõik hüpoteegi- ja rendimaksed ning kommunaalkulud.

Laen kinnivara tagatisel väljastatakse laenusaajale, kes tõestab ära oma sissetulekud ja saab sellest olenevalt oma laenutaotlusele positiivse vastuse:

• Töötaja – vajalik esitada koopiad viimase 6 kuu töötasu väljavõtetest ja oma isikliku konto viimase 6 kuu väljavõtetest;
• Ettevõtja – vajalik esitada koopiad viimase 3 aasta auditeeritud majandusaruannetest, viimase 12 kuu firma kontode väljavõtetest ning viimase 6 kuu oma isikliku konto väljavõtetest. 

Laen kinnisvara tagatisel väljastatakse maksimaalselt kuni 40 aastaks, aga see peab olema olema tagasi makstud laenusaaja 65. eluaastaks. Tavaliselt vormistatakse laen kinnisvara tagatisel ujuva intressimääraga suuruses alates 4,5%, kui laen kinnisvara tagatisel on väljastatud Islandi kroonides, ning 3,5-6%, kui laen kinnisvara tagatisel on väljastatud teistes valuutades

Kui olete üks nendest paljudest eestlastest, kes juba enam-vähem kanda kinnitanud Austraalias, siis  tuleb väikese siseinfona kasuks alljärgnev – nimelt kuidas on lood sealsetes piirkondades hüpoteekalaenudega ja milliste piirkondade elanikud igakuiselt suurimaid laenumakseid välja käivad. 

Sidney linnaosad nimekirja eesotsas

Üsna loogiliselt on Sidney selles nimekirjas hõivanud ühe kaheksast kohast – nimelt hiilgavad just selle linna osad kõige kõrgemate hüpoteeklaeunu maksetega kogu maal. 

Woollahra, Sideny idapoolne linnaosa, sai vastavalt viimasele Rural and Regional Statistics ABS´i statistikale oma koha pingereas keskmise igakuise hüpoteeklaenu tagasimaksetega summas $3,250, ning seda võrreldes teiste linnaosadega, mille eesotsas troonis New South Wales laenumaksete summaga $1,933. Järgensid Manly ja Mosman summadega $3033 ning Hunters Hill, Ku-ring-gai, Leichhardt, Pittwater ja Waverley lõpetasid pingerea $3000 suuruste hüpoteeklaenude tagasimaksetega.

Aga mitte ainult Sidney äärelinna osad ei figureeri nimekirjas, esimese 10 hulka mahtusid ka Perth´i ookeaniäärsed alad Cottesloe ja Nedlands.

Suuri numbreid põhjustavad mitmed faktorid 

Üle kogu maa on Austraalia keskmine hüpoteeklaenu tagasimakse kasvanud 2006 — 2011 aastatel ca 40% võrra – vastavlt siis $1,300 2006. aastal kuni $1,800 2011. aastal. Neid numbreid silmas pidades on aga Austraalia majapidamiste sissetulekud kasvanud 20.2% võrra, samas kui keskmine majapidamise rendimakse tõusis 49%. Lääne-Austraalias asuv Ashburton oli kõige kiiremini kasvavate laenumaksetega äärelinna piirkond, sest seal tõusid need aastatel 2006 — 2011 279% võrra.

Rural and Regional Statistics ABS direktor Lisa Conolly sõnul on olemas rida faktoreid, mis mõjutavad hüpoteeklaenude kulude muutusi regiooniti. Nendeks faktoriteks võivad olla näiteks kohaliku majanduse olukord, regionaalne kinnisvaraga varustamine ja nõudlus selle järele, hüpoteeklaenude pikkus ja kohaliku elanikkonna eluviisid. 

«Sellised regioonid nagu Ashburton ja Port Hedland Lääne-Austraalias on kogenud suurt elanike juurdevoolu ja elanikkonna kasvu, mis omakorda tähendab, et sealsetes piirkondades on kõrgendatud nõudlus kinnisvara järgi ning sellega seoses on rohkelt ka uusi  hüpoteeklaenu taotlejaid järgi.“ 

Austraalia suurimate hüpoteeklaenu maksetega piirkondade järjestus:

1. Woollahra — $3250
2. Manly — $3033
3. Mosman — $3033
4. Hunters Hill — $3000
5. Ku-ring-gai — $3000
6. Leichhardt — $3000
7. Pittwater — $3000
8. Waverley — $3000
9. Cottesloe — $3000
10. Nedlands — $3000

Vastavalt The Economic Intelligence Unit´i andmetele on Hiina jätkuvalt Aasia ja Vaikse Ookeani regioonid jätkuvalt viimase 5 aasta kõige kiirema majanduskasvuga riik, kogudes viimaste aastatega endale ca 50% kogu maailma majanduse kasvust ning on globaalse tarbimise juhtivaks turuks. 

Kinnisvaralaenu taotlemise tingimused

Et taotleda kinnisvaralaenu Hiinas ja seda ka edukalt saada, peavad eelkõige tõestatud saama laeuntaotleja sissetulekud. Töösuhte olemasolul peab pangale finantsolukorra hindamiseks esitama koopiad viimase 6 kuu töötasude laekumisest (pangaväljavõtted). Ettevõtjalt on seevastu nõutud esitada koopiad firma viimase 3 aasta auditeeritud majandusaruannetest, oma isikliku pangaarve viimase 6 kuu väljavõtetest ning firma pangaarve viimase 12 kuu väljavõtetest. 

Kinnisvaralaenu väljastatakse Hiinas 5-20 aastaks ning kõige hilisemalt peab laen olema tagasi makstud kinnisvaralaenu saaja 65 eluaastaks. Kinnisvaralaenusid väljastatakse Ameerika Ühendriikide dollarites ja maksimaalselt 75% ulatuses ostetava kinnisvara väärtusest. 

Viimase aja madalamad nõudmised

Viimasel ajal on aga ka Hiina kinnisvaralaenu saamise nõudmisi kergendanud ning ka korduvad  laenutaotlejaid saavad nüüd kvalifitseeruda ka odavamate kinnisvaralaenude saajateks. Nõudmiste lihtsustamise kohta ütles People’s Bank of China, et ka mitmekordseid kinnisvaraostjaid käsitletakse nüüd esmakordsete ostjatega samaväärselt ning nendelt nõutava omafinantseeringu suurus alandati 30%-le, samas kui varasemalt pidid korduvad laenutaotlejad uue laenu saamiseks kvalifitseerumiseks tegema omafinantseeringu makse minimaalselt 60% ulatuses ostetava kinnisvara väärtusest. Samuti pakuvad pangad neile ka kuni 30%-list soodustust kinnisvaralaenu tavakuludest. Loomulikult peavad uue kinnisvaralaenu saamiseks olema tulevasel koduostjal olema kustutatud kõik eelnevad laenud.

Ühelt poolt on laen kinnisvara tagatisel Inglismaal üsna keeruline, teisalt on see jällegi kõige tavalisem, mida kinnisvara ostmiseks kasutatakse. Harilik intressimäär laenul kinnisvara tagatisel Inglismaal vaheldub 2 ja 6% vahel, olenevalt sellest, kui suur on  omafinantseeringu osa. Seega – mida rohkem raha algselt on, seda väiksem on ka intressimäär. Tavaline laen kinnisvara tagatisel on 30 aasta pikkune, aga see võib olla ka pikem. Just seetõttu eelistavad inimesed Inglismaal rohkem korterit üürida kui osta – igakuine laenumakse on üürimaksest palju kõrgem.

Riigi minimaalne sekkumine

Peamine erisus kapitalismimeelsetest maadest on Inglismaal riigi minimaalne sekkumine kinnisvaratehingutesse — ei eksisteeri vastavaid eriprogramme noortele peredele jne., kuigi pangad tavaliselt võimaldavad teatud soodustingimusi neile, kes vormistavad laenu kinnisvara tagatisel esimest korda. Lisaks kasvab jõudsalt ka nende arv, kes soovivad kinnisvara osta vaid selleks, et see välja üürida.

Põhilised tingimused välismaalastele

Nagu ikka, on ka Inglismaal laen kinnisvara tagatisel väljastatav mitmetes erinevates vormides. Finantseerimise skeemi valikul arvestades laenutaotleja sissetulekuid jm isiklikke asjaolusid.  Londonis on olemas ka mitmeid auväärseid laenumaaklereid ja finantsinstitutsioone, kes on spetsialiseerunud just laenudele kinnisvara tagatisel välismaistele klientidele.

Standardsed laenutingimused Inglismaa mitteresidentidele:

• Laen kinnisvara tagatisel pikkusega 25-30 aastat.
• Omafinantseering 25-30%

Intressimäär on välismaalastele tavaliselt 1-2,5% kõrgem kui seda pakub Bank of England, lisaks on praegusel ajal ka välismaalastele pakutavate erinevate laenutoodete valik piiratud, aga see on järk-järgult kasvamas. Laenukeskkond on üldiselt üsna atraktiivne. Fikseeritud intressimäärad välismaalastele moodustavad olenevalt laenutingimustest ning konkreetsest laenuinstitutsioonist 3,99-5,69%. 

Laen kinnisvara tagatisel õigest pangast

Vajab äramärkimist, et mitte kõik laenuinstitutsioonid Inglismaal ei tööta välismaalastega. Välisklientidele väljastavad laene järgmised Inglismaa pangad: EFG Private Bank, Coutts Bank ja HSBC Premier Bank.