Skip to main content

Analoogselt Eestiga on kinnisvaralaenu intresside maksusoodustuste kaotamine praegusel ajal aktuaalne teema ka Rootsis, kuigi praegu veel alales debati tasemel. Debatt hoogustus Rootsis uuesti seejärel, kui Jönköpingi ringkonnakohus oli leidnud, et Rootsi Finantsinspektsioon ei oma kinnisvaralaenude tagasimaksmisele rangemate nõuete kehtestamiseks õiguslikku alust. Sellised rangemad nõuded pidid tegelikult jõustuma juba selle aasta augustikuus.

Muud meetmed kinnisvaralaenu peo pidurdamiseks

Muid meetmeid ohtra kinnisvaralaenu võtmise pidurdamiseks tuleb leida eelkõige poliitikutel, sest Rootsi keskpanga võitus deflatsiooniga jätkub. Nii liitus kinnisvaralaenu intresside maksusoodustuste kaotamise pooldajate hulka hiljuti ka Rootsi Konjunktuuriinstituudi juht Mats Dillén. Ka tema arvates oleks selline muudatus vajalik läbi viia nii kogu riigi finantssüsteemi kindlustamiseks, kui ka riigirahanduse seisukohast vaadatuna – kui intressimäärad peaksid hakkama tõusma, siis suureneb loomulikult selle arvelt ka riigieelarve kulu. Samuti oleks selleks tema arvates praegu kõige sobivaim aeg, sest kinnisvaralaenu intressid püsivad veel jätkuvalt madalal tasemel ning järk-järgulised muutused ei mõjuks kinnisvaralaenu võtjatele nii valusalt.

Riigi kulud maksusoodustustele prognoositavalt suurenevad

Praegusel ajal – enne kinnisvaralaenu intresside maksusoodustuse kaotamist – läheb maksuvabastus riigile maksma aastas ca 20 miljardit Rootsi krooni. Ilma maksusoodustuse kaotamiseta peaks see summa järgmise 3-4 aasta jooksul ennustuste kohaselt vähemalt kahekordistuma. Dillén´i arvates oleks antud olukorral parim lahendus hoopiski uute elamispindade ehitus, aga nagu ka paljude muude asjadega, on sealgi omad probleemid ja takistused.