2010.aastal lõpetas 40. aastates Cathy Colston oma igapäevatöö firma Boots keskastme juhina, kuna tema eesmärk oli vahetada suur palganumber kinnisvarainvesteeringutest saadava tulu vastu. Nüüdseks on ta kinnisvaralaenu abil saanud tosina kinnisvaraobjekti omanikuks, mida rendib välja kuuele üürnikule.
Tegutse ja õpi, õpi ja tegutse
2005. aastal sai ta päranduseks suure korteri Cardiff´is, mille ta lasi ümber ehitada kolmeks väiksemaks korteriks. “See oli suur väljakutse, aga ma õppisin selle käigus palju. Ja eriti õppisin ma seda, kui tähtis on üürnikele kinnisvara kvaliteet,“ ütleb ta. Seejärel veetis ta mõnda aega kogudes ja lugedes materjale kinnisvaralaenudest ja kinnisvarainvesteeringutest. “Mul oli vaja igat penni selleks, et genereerida oma kinnisvaralaenust ja kinnisvarainvesteeringutest suurim võimalik tulu ja selleks olid vajalikud teadmised.“ Mitte ainult, et kinnisvaralaenu tagasimakseid ületav renditulu pidi varasemad sissetulekud koheselt asendama, vaid ta soovis ka seda, et tema kinnisvaralaenu abil tehtud kinnisvarainvesteeringud aitaksid teda ka pensionipõlves.
Jaht kõrgeima võimaliku kasumi järel viis ta mõttele jagada kinnisvaralaenuga ostetud kinnisvara väiksemateks korteriteks. “See on keerulisem ning nõuab rohkem aega ja vaeva,“ ütles ta. “Ma ei arva, et see sobib kõigile, aga tulemuseks võib tõesti olla väga kõrge tulu ja mina olen selle elav näide. Noored otsivad tasemel elamispindasid ja nende järele on alati nõudlus. Neil ei ole ka midagi omavanuste korterikaaslaste vastu, aga kinnisvara peab olema heas korras.“
Üürnike üüriarved hõlmavad kõiki kulusid. “Ma ise maksan kommunaalmakseid ja maamaksu,” ütleb Cathy Colston. „Minu üürnikud -mulle on nad minu kliendid – on mulle väga tähtsad. See on natuke selle sarnane, nagu sa lood oma perekonda. Kui tulevane üürnik sobib mulle, siis sobib ta tõenäoliselt ka teistest üürnikest naabritega, kes on samuti minu poolt välja valitud.“
Vigadest saadakse tänuväärseid kogemusi
Ta on teinud ka vigu, ostes kord kinnisvaralaenu abil ühe pubi ruumid ja ehitades need ümber kuueks eraldi korteriks. Paberi peal nägi kõik välja nagu suurepärane investeering, paraku ilmnesid ümbermuutmise käigus mõned vead, mis põhjustasid märkimisväärseid jooksvaid kulusid. Parandustööde tõttu tuli peale ka „tühi“ periood. Peale 2 aasta möödumist müüs Cathy selle kinnisvara kahjumiga maha, aga saadud kogemuse eest on ta siiski tänulik.
Peale seda on Cathy loomulikult oma ostetava kinnisvara koha pealt eriti valiv. “Tüüpiliselt ostan ma suuri ühepereelamuid ja ehitan need ümber väiksemateks eraldi korteriteks, mille peale kulutan ca 10% kinnisvara ostuhinnast.“ Seejärel võtab ta sellise suurendatud väärtusega kinnisvara tagatisel kinnisvaralaenu ca 75% ulatuses selle uuest väärtusest. “Mis iganes ma ümberehituste käigus siis ka ette ei võtaks, kindlustan ma selle, et maja võiks tulevikus muuta jälle ühepereelamuks tagasi,” ütleb ta. “Sel kombel tegutsedes ei piira ma selle väärtust tulevikus.”