Skip to main content

Kinnisvara on kuum kaup igal pool maailmas. Sellest tulenevalt on sama paljudes kohtades ka inimesi, kes soovivad seda soetada. Hüpoteeklaen on suurepärane võimalus oma isikliku kodu soetamiseks, kuid ühtlasi on see ka üks pikematest ja tõsisematest lepingutest, millega end paljudeks aastateks jäädavalt siduda. Tänapäeval jäävad sageli paljude inimeste abieludki nende hüpoteeklaenudest lühemaks – selline on kurb statistika.

Saksa täpsus ka hüpoteeklaenudes

Kui inimese elutee on teda mingil põhjusel just Saksamaale viinud, siis tuleb tal arvesse võtta, et siin on hüpoteeklaenu üsna raske hankida. Laenuandjad on Saksamaal ühed maailma keerulisematest. Teistest riikidest tulnud kodanikud on siinses riigis hüpoteeklaenu taotledes püsti hädas – nad ei suuda kuidagi mõista, miks küsitakse nende käest nii palju (nende silmis) asjassepuutumatuid küsimusi. Ja selliseid küsimusi on nii finantside poole pealt kui ka isikliku elu kohta! Saksamaal nimelt ei anna hüpoteeklaenude väljastajad hinnangut mitte ainult laenu tagatiseks saavat kinnisvara, vaid sama kriitiliselt hinnatakse ka laenusaajat ennast.

Kes ja mis sa ise oled?

Esmajoones uuritakse loomulikult potentsiaalse kliendi rahalist seisu. Kas sissetulekud on kõikuva iseloomuga või 100 % stabiilsed? Kas nendest piisab laenumaksete ja kõigi lisakulutuste katteks? Edasi uuritakse töölepingu iseloomu – sks inimene on arvel FIE-na või lepingulise töötajana? Kui viimast, siis ega ta juhtumisi veel katseajal ole? Katseajal olijate kõrval pole laenusaajateks muideks oodatud ka need, kel tegemist tähtajalise töölepinguga. Ka vanus mängib Saksamaal laenu taotledes suurt rolli: mida lähemale pensionieale, seda väiksem on lootus oma taotlusele positiivset vastust saada. Lisaks taotletavale hüpoteeklaenule võetakse luubi alla ka kõik muud rahalised kohustused. Autoliising, väikelaen või isegi uue televiisori või telefoni igakuised järelmaksed – kõik need muudavad laenuandja skeptiliseks ning võivad taaskord otsust negatiivses suunas kallutada.

Kui veab, siis omafinantseeringut ei nõutagi

Saksamaal on üsna tavaline, et finantsasutuse eelduste kohaselt maksab laenutaotleja ise umbes 20 % suurust oma finantseeringut, aga siiski võib kõigi õigete asjaolude kokkusattumisel ka neid olukordi tekkida, kus pank finantseerib ostu lausa 100 % ulatuses.