Ameetika Ühendriigid on otsustanud anda laenu NATO liikmesriikide kaitse tugevamiseks. Laene väljastatakse  Nõukogude Liidu idabloki endistele liitlastele (Tšehhi, Poola, Bulgaaria, Rumeenia) – pärast 1. märtsi 1999 alliansiga ühinenud riikidele.

Laenu andmine Ameerika Ühendriikide riigisekretäri poolt on võimalik tänu Ida-Euroopa julgeolekuseadusele ning NATO riikide relvaekspordi kontrolli sätestavale seadusele. Laenamise eesmärk on üsna läbipaistva sõnastusega. USA soovib, et idablokki kuuluvad riigid oleksid varustatud uusimate relvadega, mida oleks võimalik hõlpsasti integreerida USA ja teiste NATO liitlaste poolt kasutatavate relvadega. Samuti on USA eesmärgiks  ülalnimetatud riikide ärakasutamise ja Venemaa relvastusest sõltuvuse piiramine.

 

Vahetult pärast Varssavi pakti kokkuvarisemist muutus Pentagon aktiivseks ning jätkas USA raketitõrjeelementide kasutamist Poolas ja Rumeenias. Külma sõja ajal õnnestus USA-l luua Ida-Euroopa riikidesse võimas sõjaline infrastruktuur, alates lennuväljadest ja polügoonidest kuni sidesüsteemideni. Nüüd saab Washington laenude abil kohandada kohalikku infrastruktuuri USA sõjaväesüsteemidele.

Meenutagem, et 2019. aastal keskel tegi USA kongress avalduse, mille kohaselt soovivad USA võimud luua NATO liitlastele välistele ohtudele vastupidamist soodustavaid tingimusi, Eelnõu kohaselt aitab USA NATO liitlastel asendada vanu Nõukogude Liidu seadmeid kaasaegsete süsteemidega. Avalduses märgiti ka, et USA seadused võimaldavad laenata täiendamaks USA julgeolekuabi ja abistamaks liitlasi uusima varustuse hankimisel. Üldise “hüsteeria” taustal teatas Vene Föderatsiooni kaitseminister Sergei Šoigu, et Vene Föderatsiooni piiridel asuvate vägede arv kasvas seitsmekordseks. Moskva on korduvalt rõhutanud, et USA ja tema liitlased räägivad nimme Venemaa poolsest fiktiivsest “agressioonist”, eesmärgiga viia oma väed võimalikult lähedale Venemaa piiridele.