- aasta teises kvartalis täheldati kõigis Balti riikides märkimisväärset eluasemelaenude nõudluse kasvu võrreldes 2023. aasta sama perioodiga. Eriti muljetavaldavat dünaamikat näitas Läti, kus nõudlus kasvas peaaegu kolm korda. Eestis suurenes see 2,3 korda ja Leedus 85%. Selle teabe edastas agentuur LETA, viidates Bigbanki, piirkonna ühe juhtiva panga andmetele.
Laenusummade keskmise analüüs näitab riikide vahel olulisi erinevusi. Liidriks oli Eesti, kus hüpoteeklaenu keskmine summa ulatus 143 000 euroni. Lätis oli see näitaja oluliselt madalam ehk 67 000 eurot, mis võib viidata erinevustele kinnisvarahindades ja elanikkonna ostujõus neis riikides.
Bigbanki Läti filiaali juht Edgars Surgofts tõi välja mitu peamist tegurit, mis aitasid kaasa hüpoteeklaenude nõudluse olulisele kasvule Lätis: • Õigusaktide muutmine, mis lubas hüpoteeklaenude reklaami. See uuendus koos EURIBORi määra langusega stimuleeris konkurentsi turul ning lihtsustas tarbijate jaoks soodsaimate pakkumiste võrdlemise ja valiku protsessi. • Edasilükatud koduostud. Paljud inimesed, kes varem lükkasid eluaseme ostmise otsuse edasi kõrge inflatsiooni ja majandusliku ebastabiilsuse tõttu, on nüüd selle sammu astunud. • Majandusolukorra stabiliseerumine. Lätis täheldatakse positiivset suundumust, kus palga kasv ületab inflatsioonitaseme, see aga suurendab elanikkonna ostujõudu.
Balti riikide 2024. aasta esimese kvartali keskmise palga statistika näitab samuti positiivset dünaamikat: • Lätis oli keskmine brutopalk 1623 eurot, kasvades võrreldes 2023. aasta esimese kvartaliga 11%. • Eestis ulatus see näitaja 1894 euroni, kasvades 8,8%. • Leedu juhib keskmise palga tasemega: 2161 eurot, mis on 10,2% rohkem kui aasta varem.
Need andmed viitavad üldisele majandusolukorra paranemisele piirkonnas, mis omakorda toetab hüpoteeklaenude kasvu. Siiski hoiatavad eksperdid vajaduse eest olukorra arengule tähelepanu pöörata, kuna laenude kiire kasv võib pikas perspektiivis ohustada finantsstabiilsust.
Seega näitab hüpoteeklaenuturg Balti riikides elavnemise märke, mis võib lähitulevikus olla oluline tegur piirkonna majanduskasvus.