Ungari pankade laenuportfellid, mis on kokku puutunud kliimamuutuste riskiga, on jõudnud rekordtasemele, teatas riigi keskpank oma iga-aastases jätkusuutliku finantseerimise aruandes. Magyar Nemzeti Bank (MNB) teatas, et selle süsinikuriski indeks saavutas 2023. aastal kõrgeima taseme, kusjuures riskiga on kokku puutunud enam kui 16% laenuportfellidest, mis on 2,66% rohkem kui eelmisel aastal. Energia tootmise ja põllumajanduse laenud olid üleminekuriskide suhtes kõige enam haavatavad, kuna neile anti rohkem rahastust.
Indeks loodi 2021. aastal kõrge süsinikusisaldusega laenude hindamiseks ja see kasutab kasvuhoonegaaside heitmete intensiivsuse andmeid. Samal ajal suurenes MNB kliimariskide maatriksi kohaselt pankade portfellide kokkupuude kliimamuutustega 2023. aastal järsult. See meetrika klassifitseerib finantsasutused viide rühma, sõltuvalt nende portfellide riskantsusest, kusjuures ülemistes rühmades olevad ettevõtted on üleminekuriskile kõige enam avatud.
Kuigi kõige riskantsemasse rühma kuuluvate varade maht vähenes 3%-lt vähem kui 1%-ni, kasvas teise riskitaseme rühma kuuluvate varade hulk 61%-ni võrreldes 15%-ga 2022. aastal.
MNB teatas ka, et aitas 2023. aastal kaasata 880 miljardit forintit (umbes 2,2 miljardit eurot) rohelaene, laiendades rohekapitali allahindluste programmi. Enamik neist olid ettevõtete laenud, millele järgnesid eluasemelaenud ja rohelised võlakirjad.
MNB on üks väheseid regulaatoreid maailmas, kellel on sooduskapitali režiim. See võimaldab Ungari pankadel vähendada oma normatiivseid kapitalinõudeid, kui nad emiteerivad jätkusuutlikke rohelisi võlakirju ja laene, mis vastavad teatud kriteeriumidele. Programmis osalenud ettevõtetel olid madalamad maksehäirete näitajad, kuna paljud väljastatud ettevõttelaenud olid seotud taastuvenergia projektidega.
„Programm tõestas empiiriliselt rohelist hüpoteesi, nimelt et roheliste projektide mõju on tõepoolest vähem riskantne,” märgiti MNB aruandes.
Euroopa regulaatorid on kaalunud sarnase programmi juurutamist Euroopa Keskpanga kaudu, kuid eelmisel aastal sellest loobuti, kuna kardeti, et see võib põhjustada liigset riski ega aita kaasa õiglasel üleminekul.
Nigeeria keskpanga rohelise arengu näitajate süsteemi enesehinnangus saavutas Nigeeria kõrgemad punktid kui ükski teine G20 riik, seda peamiselt tänu oma jõupingutustele rohelise rahapoliitika ja finantspoliitika valdkonnas.