Majandusminister Viktors Valainis on otsustanud panku laenumahtude järsu suurendamise teel stimuleerida. Vastasel juhul maksustatakse pangad ülemäärase kasumi maksuga.
Valitsus on juba mõnda aega arutanud ideed täiendada tühjenevat riigikassat pankade kasumi jaotamise kaudu. Selle idee esitas esimesena endine rahandusminister ja praegune Seimi eelarve- ja rahanduskomisjoni juht Jānis Reirs, kes väljendas rahulolematust, et Lätis pangad, keda on mõjutanud finantssektori “remont”, jätkavad liigse ettevaatlikkusega laenupoliitikat, eelistades tulu teenimist Euroopa Keskpanga kõrgete intressimäärade arvelt.
Selle tõttu majandus ei arene ja ei näita perspektiivi, ning Läti riskib negatiivse Moneyvali reitingu saamisega koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega. Seetõttu ähvardas Reirs mais pankureid, et kui nad tema sõnu ei kuula, kehtestatakse neile ülemäärase kasumi maks, mis võib esialgsete hinnangute kohaselt tuua eelarvesse 100–150 miljonit eurot. Õnneks finantssektoril on, kust midagi võtta. Läti Panga andmetel teenisid finantsasutused selle aasta nelja esimese kuuga 165 765 000 eurot, mis on 15,6% rohkem kui 2023. aasta samal perioodil.
Tol ajal ei leidnud see idee ministrite seas toetust. Eelkõige oli sellele vastu majandusminister Viktors Valainis (Roheliste ja Talurahva Liit), kes väitis, et finantsasutusi ei tohiks sellise lisamaksuga koormata ning et õigesti asju ajades (ehk oskusliku veenmise teel) saab pangad sundida laenumahtusid suurendama, mille tulemusena võib riik saada palju rohkem kui mainitud 150 miljonit eurot.
Kuid ilmselt ei ole läbirääkimised pankadega läinud ootuspäraselt, kuna Valainis on oma seisukohta selles küsimuses oluliselt muutnud. Eile TV24-le antud intervjuus teatas ta, et on tekkinud vajadus võtta vastu karm seadus pankade ülemäärase kasumi maksu kehtestamiseks. Kuid pankadel on võimalik seda maksu vältida, kui nad kahekordistavad rahvamajanduse laenude mahtusid.
Minister selgitas, et pankadel on valikuvõimalus: nad kas hakkavad rahvamajandusse suuremas mahus investeerima ja teenivad lõpuks laenamisega tulu, või riik võtab neilt maksu ja investeerib need vahendid sinna, kus neid vaja on.
Tuleb tõdeda, et see skeem on riigi jaoks kasulik igal juhul. Nimelt kas elavdatakse majandust või teenitakse tulu kasumi “eksproprieerimisest” eelarve täitmiseks. Ja ükskõik kumb neist otsustest leiab rahva laialdase poolehoiu, kes pankureid nende röövellike intressimäärade tõttu ei armasta.