Aastakümneid on Jaapan olnud globaalse finantssüsteemi anomaalia, hoides oma baasintressimäärasid nulli lähedal või isegi negatiivsel territooriumil, et võidelda pikaajalise deflatsiooniga. See “odava raha” ajastu on aga nüüdseks jõudnud otsustava pöördepunktini. Jaapani Keskpank (Bank of Japan ehk BOJ) tegi ajaloolise sammu, tõstes baasintressimäärasid ja lõpetades ametlikult negatiivsete intresside poliitika. Kuigi see otsus langetati Aasias, ulatuvad selle seismilised lained kaugele väljapoole saareriigi piire, mõjutades otseselt globaalseid laenuturge, võlakirjade tootlusi ja kinnisvara finantseerimist ka Euroopas.
Mis on “Carry Trade” ja miks selle lõpp meid mõjutab?
Selleks, et mõista Jaapani intressitõusu laiaulatuslikku mõju, tuleb süveneda rahvusvahelisse finantsmehhanismi nimega carry trade (intressivahe arbitraaž). Aastaid on rahvusvahelised investorid, hiiglaslikud riskifondid ja suurpangad kasutanud Jaapani ülimadalaid intresse enda kasuks. Nad laenasid massiliselt ja väga odavalt Jaapani jeene ning investeerisid selle raha märksa kõrgema tootlusega varadesse teistes riikides – näiteks USA riigivõlakirjadesse, Euroopa kinnisvarafondidesse ja arenevate turgude infrastruktuuriprojektidesse.
See pidev ja odav kapitalivool on aidanud hoida globaalseid laenamiskulusid madalamana, pakkudes lääneriikide turgudele suures mahus likviidsust. Nüüd aga, kus jeeni laenamine muutub kallimaks ja Jaapani omamaised varad hakkavad pakkuma investoritele paremat ja turvalisemat tootlust, on see massiivne kapitalimasin hakanud tagurpidi käima. Investorid likvideerivad oma positsioone, müüvad välismaiseid varasid ja ostavad jeene tagasi. See toob kaasa triljonite dollarite väärtuses kapitali repatrieerimise tagasi Jaapanisse.
Doominoefekt globaalsel laenuturul ja võlakirjades
Kapitali massiline väljavool lääneriikide finantsturgudelt avaldab otsest ja tugevat survet sealsetele laenuturgudele. Jaapani investorid on olnud ühed maailma suurimad USA ja Euroopa riigivõlakirjade ostjad. Kui nad vähendavad oma nõudlust või hakkavad neid varasid aktiivselt müüma, langevad võlakirjade hinnad globaalsel turul. Võlakirjade hindade langus tähendab aga matemaatiliselt automaatselt nende tootluse ehk intressi tõusu.
See ei ole pelgalt suurte pankade akadeemiline probleem. Riigivõlakirjade tootlused on aluseks kõikidele teistele laenudele reaalmajanduses. Kui riikide laenamiskulud turul kasvavad, kandub see varem või hiljem üle ka ettevõtete ärilaenudele, autoliisingutele ja tavakodanike eluasemelaenudele. Krediidi kättesaadavus väheneb ja laenuraha hind püsib globaalselt kõrge isegi siis, kui Euroopa Keskpank (EKP) püüab omapoolsete poliitikatega majandust elavdada.
Mõju Euroopale, Baltikumile ja Eesti laenuvõtjale
Euroopa laenuturg, sealhulgas Eesti ja teised Balti riigid, on globaalsete kapitalivoogudega tihedalt ja lahutamatult seotud. Kuigi otsene seos Jaapani jeeni ja Eesti kodulaenuvõtja vahel tundub kauge, toimib see läbi globaalse likviidsuse ahenemise. Eestis sõltuvad kodulaenude intressimäärad eelkõige Euriborist ja pankade riskimarginaalidest.
Kui globaalne laenuturg muutub Jaapani kapitali lahkumise tõttu pingelisemaks ja likviidsust jääb vähemaks, peavad Euroopa pangad maksma rahvusvahelistelt rahaturgudelt finantside kaasamise eest kõrgemat hinda. See pankade rahastamiskulu kasv jõuab lõpuks ka lõpptarbijani uute riskimarginaalide näol. Ettevõtete jaoks, kes soovivad finantseerida suuri laienemisprojekte (näiteks uued tehased, taastuvenergiapargid) või refinantseerida oma olemasolevaid suuri kohustusi, tähendab see karmi reaalsust: pankade lisatavad riskimarginaalid võivad püsida kõrged ja laenusaamise kriteeriumid muutuvad veelgi nõudlikumaks.
Kokkuvõte: Uus ajastu finantsmaailmas
Finantsanalüütikud on ühel meelel, et Jaapani keskpanga otsus märgib aastakümneid kestnud “lihtsa ja odava raha” ajastu lõplikku sulgumist. Globaalne finantssüsteem peab nüüd kohanema uue reaalsusega, kus kapitalil on taas arvestatav hind ning globaalsete riskide hindamine muutub kriitilisemaks kui kunagi varem. Nii institutsionaalsed laenuandjad, kohalikud ettevõtted kui ka jaekliendid peavad arvestama, et odava laenuraha peale ei saa enam pimesi loota. See muudatus rõhutab tugevalt vajadust luua isiklikke ja ärilisi likviidsuspuhvreid ning suhtuda uute pikaajaliste laenukohustuste võtmisesse äärmiselt kaalutletult.