Bigbanki Balti riikide eluasemelaenude portfellide võrdlev analüüs näitab, et eelmise aasta neljandas kvartalis võrreldes aasta varasema sama perioodiga toimus suurim hüpe Lätis. Seal kasvas sõlmitud uute lepingute arv enam kui kahekordselt, samal ajal kui Eestis ja Leedus suurenes see näitaja ligikaudu poolteist korda.
Sõlmitud lepingute arv kasvas Lätis 127,3%, Eestis 57,2% ja Leedus 48,8%. Bigbank Eesti juhi Jonna Pechteri sõnul tuleneb Läti kiireim kasv varasemast turu tagasihoidlikust aktiivsusest. „Lätis on eluasemelaenude mahud olnud aastaid madalamad kui Eestis ja Leedus. Kuigi möödunud aastal oli kasv kiire, vajab Läti siiski aega, et jõuda naabritele järele nii lepingute arvu kui eriti laenumahtude osas,“ kommenteeris Pechter.
Eesti elanikud on Balti riikide julgeimad laenuvõtjad. Neljandas kvartalis ulatus keskmine laenusumma Eestis 145 013 euroni, mis on enam kui kaks korda kõrgem kui Lätis 62 299 eurot ning veidi üle veerandi võrra kõrgem kui Leedus 108 928 eurot. Võrreldes eelneva aastaga kasvas keskmine laenusumma nii Eestis kui Lätis ligikaudu kolmandiku võrra, Leedus püsis see sisuliselt samal tasemel.
Pechteri sõnul on Riias eluasemete hinnatase jätkuvalt madalam, kuna tehingutes domineerib juba pikemat aega järelturu vanemate korterite osakaal. Kohalikku konteksti arvestades võib laenusummade suhteliselt kiire kasv viidata uusarenduste populaarsuse suurenemisele, kuid pikemas vaates on Lätis võrreldes naabritega veel kasvuruumi.
Pechteri hinnangul on kõigi kolme Balti riigi eluasemeturud ning koos sellega ka eluasemelaenude turud väljumas mitmeaastasest langusperioodist. Käesoleval aastal on oodata kasvu jätkumist. Kiireim areng võib toimuda Lätis, kuid Eestis suveks kavandatav käibemaksu tõus võib kevadel kiirendada uute korterite tehingute arvu, kuna ostjad soovivad tingimused enne muudatusi fikseerida.