Bigbanki laenuportfelli analüüsi kohaselt oli hüpoteeklaenutaotluste arv märtsis üle 60 protsendi suurem kui möödunud aasta samal perioodil ja umbes kümme protsenti suurem kui tänavu veebruaris.
Bigbanki Eesti divisjoni juhi Jonna Pechteri sõnul on jaanuaris alanud pankade laenumarginaalide vähendamine põhjustanud turul tugeva liikumise. “Samas oli tegelike tehingute arv Tallinna korteriturul võrreldes esimese kvartali laenutaotluste arvuga pigem tagasihoidlik. See viitab sellele, et paljudel inimestel on konkreetsed, kuid veel mitte täielikult realiseeritud plaanid lähitulevikus uue kodu ostmiseks,” selgitas Pechter. Tema hinnangul on suurenenud huvi üheks põhjuseks 1. aprillil jõustunud Eesti Panga presidendi määrus, millega kehtestatakse uus kord laenumaksete ja sissetuleku piirsuhte arvutamiseks.
Kui märtsis oli keskmine Bigbankist võetud hüpoteeklaen 110 000 eurot, siis lähikuudel võib see summa kasvada kakskümmend protsenti. Näiteks inimene, kelle netosissetulek on 1700 eurot, saab nüüd laenata kuni 141 000 eurot varasema 120 000 euro asemel. “Korteri puhul võib see tähendada näiteks lisatuba ehk oluliselt suuremat eluruumi,“ tõi Bigbanki juht näite.
Jonna Pechteri sõnul on paljud ka aasta või poolteist kannatlikult oodanud, et laenukeskkond paraneks. “Eurolaenude võtmine on endiselt kangekaelselt stagneerunud, kuid pangad on juba oma marginaale vähendanud. Lisaks on paljude majapidamiste sissetulekud selle aja jooksul suurenenud ja koos sellega ka finantsstabiilsus ning krediidivõimelisus,” loetles Pechter tegureid, mis mõjutavad hüpoteeklaenuturgu positiivselt.
Kui märtsis oli keskmine Bigbankist võetud hüpoteeklaen 110 000 eurot, siis lähikuudel võib see summa kasvada kakskümmend protsenti. Näiteks inimene, kelle netosissetulek on 1700 eurot, saab nüüd 120 000 euro asemel laenata kuni 141 000 eurot. „Korteri puhul võib see tähendada näiteks lisatuba või oluliselt suuremat elamispinda,“ tõi Bigbanki juht näite.
Jonna Pechteri sõnul on ka paljud inimesed oodanud kannatlikult aasta või poolteist, et laenukeskkond paraneks. „Eurodes laenamine on endiselt kangekaelselt stagneerunud, kuid pangad on juba oma marginaale kärpinud. Lisaks on paljude majapidamiste sissetulekud selle aja jooksul tõusnud ja koos nendega ka finantsstabiilsus ja krediidivõimelisus,“ loetles Pechter hüpoteegiturgu positiivselt mõjutavaid tegureid.