Skip to main content

  1. märtsil toimunud Eesti riigivõlakirjade oksjon lõppes märkimisväärse eduga, kogudes kavandatud 250 miljonit eurot turu ootustest madalama intressimääraga. SEB Capital Marketsi maakleri Erik Lauri sõnul näitab see tulemus investorite suurt usaldust Eesti majanduse vastu.

Oksjoni üksikasjad ja kogutud vahendid

Oksjoni eesmärk oli koguda kuni 250 miljonit eurot, emiteerides kahte tüüpi riigivõlakirju: kuue- ja kaheteistkümne kuu pikkuse tähtajaga. Tegelikud tulemused näitavad, et kuuekuulisi võlakirju emiteeriti 60 miljoni euro eest keskmise tootlusega 2,266 protsenti, samas kui kaheteistkümne kuu pikkuste võlakirjade kogusumma oli 190 miljonit eurot tootlusega 2,22 protsenti.

 

Eriti tähelepanuväärne oli investorite enneolematu huvi – taotluste kogumaht ületas 1,5 miljardit eurot, mis tähendab enam kui kuuekordset ülejagamist. Erik Laur märkis, et selline suur nõudlus on osaliselt tingitud asjaolust, et Eesti on üks väheseid Balti riike, kes emiteerib nii lühikese tähtajaga võlakirju.

Paremad tingimused võrreldes eelmise aastaga

Võrreldes möödunud aasta septembris toimunud eelmise sarnase oksjoniga on praegused laenutingimused oluliselt paremad. Eelmisel aastal emiteeriti kuuekuulisi võlakirju keskmise tootlusega 3,172 protsenti ja kaheteistkümne kuu võlakirju 2,862 protsenti. Seega on praegused intressimäärad kuue kuu võlakirjade puhul ligikaudu 0,9 protsendipunkti ja ühe aasta võlakirjade puhul 0,64 protsendipunkti madalamad, mis näitab Eesti riigi jaoks laenukulude märgatavat vähenemist.

Eesti riigiriski vähendamine

Erik Laur juhtis tähelepanu ka Eesti pikaajaliste riigivõlakirjade positiivsele dünaamikale, mis viitab riigiriski vähenemisele. Ta tõi näiteks Eesti riigivõlakirjad, mille tähtaeg on 2034. aastal. Kui eelmise aasta septembri lõpus ületas nende üheksa-aastaste võlakirjade tootlus Saksamaa samaväärsete võlakirjade tootlust 1 protsendipunkti võrra, siis nüüd on see vahe vähenenud 0,75 protsendipunktini.

Eesti ja Saksamaa võlakirjade intressivahe vähenemine on oluline näitaja, mis näitab investorite usalduse suurenemist Eesti majanduse vastu ja riigi krediidivõimelisuse paranemist rahvusvahelistel finantsturgudel.

Tähtsus Eesti majanduse jaoks

Madalama intressimääraga võlakirjade edukas emiteerimine on Eesti riigi rahanduse jaoks oluline. Madalamad laenukasutuskulud võimaldavad riigil vähendada võla teenindamise kulusid ja potentsiaalselt suunata kokkuhoiu muudesse prioriteetsetesse majandusliku ja sotsiaalse arengu valdkondadesse.

Lisaks näitab suur nõudlus Eesti riigivõlakirjade järele rahvusvaheliste investorite poolt riigi majanduse stabiilsust ja rakendatava finantspoliitika tõhusust, mis võib aidata tulevikus ligi meelitada täiendavaid investeeringuid.