Eesti pangad peavad uuel viisil hindama hüpoteeklaenu taotlejate maksevõimet

Eesti Pank muudab aprillis nõudeid, kuidas kommertspank peab arvutama maksimaalset krediidivõimelisust, kui taotleja soovib saada uut eluasemelaenu.
Arvutusvalemi muutmine tähendab, et praeguses kõrgete intressimäärade olukorras on laenu taotleva isiku maksimaalne krediidivõimelisus sama, mis oli enne Euroopa Keskpanga intressitõusu. See ei muuda asjaolu, et laenuvõtja igakuised laenu- ja liisingumaksed võivad endiselt olla kuni 50 protsenti tema netosissetulekust, vahendas BNS.
Olulise muudatusena on keskpank kohandanud intressimäära reeglit, mida kommertspangad peavad laenuvõtja maksimaalse krediidivõimelisuse hindamisel kasutama igakuise laenumakse arvutamisel. Praegu on see kas laenulepingus märgitud intressimäär, millele on lisatud 2 protsendipunkti, või 6-protsendiline aastaintressimäär – olenevalt sellest, kumb on kõrgem. Alates 1. aprillist kaob aga 2 protsendipunkti lisamine ja arvutamisel tuleb kasutada kas laenulepingu intressimäära või 6 protsenti, olenevalt sellest, kumb neist on kõrgem.
Nimelt on baasintressimäärad viimase pooleteise aasta jooksul kiiresti tõusnud ja see iseenesest on laenukeskkonda pingestanud. Lisaks on võimalik laenusumma piiratud nõudega, et igakuised laenumaksed tuleb teha 2 protsendipunkti võrra kõrgema intressimääraga. Näiteks 2023. aasta novembris, kui pankade keskmine hüpoteeklaenu intressimäär oli 5,7 protsenti, hindasid pangad klientide krediidivõimelisust keskmiselt 7,7-protsendilise intressimääraga.
“Intressimäära arvestuse muutmise peamine eesmärk on tagada, et kõrge turuintressi keskkonnas ei piiraks 2-protsendilise intressimäära tõusu arvestamine elanikkonna krediidivõimelisust liialt,” selgitas finantsosakonna juhataja Jaak Tyrs. Ta lisas, et kui laenukasv lähiaastatel oluliselt kiireneb ja tekib laenubuumi oht – st pangad ja majapidamised hakkavad võtma liiga palju riske –, on Eesti Pank valmis karmistama eluasemelaenude andmise nõudeid.