Teises kvartalis ulatus Eestis tegutsevate kommertspankade puhaskasum 146 miljoni euroni. Eelmise aasta dividendimaksete ja nende pealt tasutud tulumaksu arvesse võttes vähenes pangandussektori kasum aastaga ligi veerandi võrra.
Eesti Pank ökonomisti Taavi Raudsaare sõnul on pankade kasumlikkus naasnud tasemele, mis eelnes intressimäärade kiirele tõusule. Kasumi langus tulenes peamiselt Euribori määra alanemisest, mis vähendas intressitulusid.
Teises kvartalis teenisid Eestis tegutsevad pangad kohalikul turul 146 miljonit eurot puhaskasumit. See on ligikaudu 9 miljonit eurot rohkem kui aasta varem, kuid 2024. aasta teises kvartalis maksti välja tavapärasest suuremas mahus dividende, millelt tasuti ka kõrgemas summas tulumaksu. Maksueelne kasum vähenes 232 miljonilt eurolt 178 miljonile eurole ehk 23%. Intressitulud laenudelt kahanesid kiiremini kui pankade rahastamiskulud.
Pankade varade tootlus langes teises kvartalis 1,3% tasemele, mis on lähedal viimase kümne aasta keskmisele. Kasumlikkus vastab tasemele, mis valitses enne intressimäärade kiiret tõusu.
Kuigi intressitulud vähenesid, toetab pankade kasumit eluaseme- ja ettevõtete laenuportfellide kiire kasv. Juuni lõpuks oli eluasemelaenude maht Eestis ligikaudu 10% suurem ning ettevõtete laenude maht 8,5% suurem kui aasta tagasi. Vähestes euroala riikides on kasv olnud kiirem. Euroalal tervikuna kasvasid nii eluaseme- kui ka ettevõttelaenud keskmiselt umbes 2%.
Kiire laenukasv näitab pankade head võimet krediiti pakkuda ning investeerimisaktiivsuse taastumist nii ettevõtete kui ka eraisikute seas. Eluasemelaenude kasvu toetas ajutiselt juuli alguses jõustunud käibemaksumäära tõus. Ettevõtete laenukasvu vedasid peamiselt pikaajalised investeerimislaenud kinnisvara- ja taristusektoris.
Alla ühe aasta tähtajaga käibekrediitide maht vähenes mõnevõrra. Kodumajapidamiste puhul on eluasemelaenude kasv kiire, kuid lühiajaliste, sealhulgas tarbimislaenude kasv püsib mõõdukas.