Eestis on krediidiasutuste vahelise konkurentsi suurendamiseks tehtud ettepanek lubada eluasemelaenude üksikasjalikumat reklaamimist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on valmis seda ideed arutama, kuid Finantsinspektsioon on skeptiline.
Bigbank tegi ettepaneku, et krediidiasutustel tuleks lubada reklaamida eluasemelaene nii, et oleks võimalik selgelt välja tuua pakutav intressimäär, pangamarginaali suurus või muud lepingutingimused, mis on konkurentidest soodsamad.
Praegu öeldakse reklaamis tarbijale vaid seda, et pakutakse eluasemelaenu, ja selline teave lisatakse väikeses kirjas, märkis pank.
Küsimusele, kas väikepangad suudavad ettepaneku rakendamise korral oma turuosa suurendada, vastas Bigbanki juhatuse esimees Martin Länts: “Raske on öelda, kui palju on võimalik kliendibaasi suurendada. Klient jääb igal juhul kasusaajaks. Sageli ei võrdle inimene erinevate pankade pakkumisi ja otsustab võtta laenu sellest pangast, mille klient ta on, arvates, et on saanud hea pakkumise. Kuidas aga nad teavad, et see on hea? See on küsimus. Kui on olemas selge võrdlus, siis tõmbab see laenude hindu alla.”
Muudatuste algatajad viitavad Läti kogemusele: Lätis on suur seadusemuudatuste pakett, mille eesmärk on elavdada eluasemelaenuturgu, lõpusirgel. Konkurentsi elavdamiseks on kavas kaotada piirangud hüpoteeklaenude, kinnisvaraehituse või energiatõhususe laenude reklaamimisel.
Kas Eesti turul tegutsevad suured tegijad on selle valdkonna muudatuste suhtes liiga ettevaatlikud?
“Me tervitame konkurentsi. Kliendid saavad kasu, kui konkurents suureneb. Reklaamimine üksi ei suurenda konkurentsi, see juhtub siis, kui turul on rohkem tegijaid ja klientidele on soodsamad tingimused,” ütles Swedbanki turundusdirektor Arno Pae.
Finantsinspektsioon suhtub sellistesse ettepanekutesse kriitiliselt, peamine on tarbijate huvid, ütles amet.
“Me seame esikohale tarbijate huvid ja seejärel sektori huvid, et oma teenuseid paremini reklaamida. Tarbijaharidus on hoopis teistsugune. Kui me räägime reklaamist, siis on see tavaliselt särav ja karjuv, kutsudes üles ostma seda või teist toodet. Finantssektoris peaks see aga olema selge ja konkreetne, et ei tekiks “emotsionaalseid oste”. Rahandus nõuab läbimõeldud lähenemist ja kindlaid teadmisi. Kui pank hakkab oma toote teatud komponenti väga eredalt reklaamima, teadmata täpselt, mis see on, võib see tarbijat eksitada,” ütles Finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tuletab meelde, et 15 aastat muutmata püsinud reklaamiseaduse arutelu on täies hoos ja tähelepanu keskmes on ka finantsteenuste osutajate tegevus.