Finantskäitumise uuringu kohaselt märkis peaaegu 30% Eesti elanikest vanuses 30–49 aastat, et nad on teadlikud refinantseerimise võimalustest, kuid ainult 8% vastanutest ütlesid, et neil on laenude refinantseerimisega kogemusi. Samas, nagu selgitab finantsekspert, on selle teenuse eesmärk ühendada mitme laenu maksed üheks taskukohaseks igakuiseks makseks.
Norstati poolt läbi viidud Eesti elanike finantskäitumise uuringu andmetel on krediidimaksete suurenemine pannud mõned pered otsima kokkuhoiuvõimalusi olemasolevate laenude tasumiseks, kuid vähesed kasutavad laenude refinantseerimise võimalust ning kolmandik ei tea üldse, mida see tegelikult tähendab.
Kõige sagedamini kasutavad laenude refinantseerimist Harjumaa elanikud vanuses 30–49 aastat.
“Kuigi refinantseerimine on tänapäeval seotud peamiselt eluasemelaenu viimisega ühest pangast teise, tasub kaaluda ka lühema tähtaja ja kõrgema intressimääraga laenude konsolideerimise võimalust – lisaks eluasemelaenule ja autoliisingule on inimestel tihti ka mitmeid tarbimislaene, nagu järelmaks, krediitkaart, väikelaen, mille tingimused ja igakuised maksed võivad kokkuvõttes olla üsna ebasoodsad ja kallid,” selgitas Svea Finance’i hallatava Rahapood.ee arendusjuht Tanel Lassik.
“Enamikul juhtudel on mõistlik ühendada järelmaks ja rida tarbimislaene, kuna nii on võimalik vähendada laenudega seotud kulusid ja muuta igakuine makse taskukohasemaks,” täpsustas Lassik. “Laenu refinantseerimise eesmärk on muuta mitme laenu maksed üheks taskukohaseks igakuiseks makseks. See vähendab ka teisi laenudega seotud kulusid, eelkõige intressimäärade ja erinevate arvestusmeetoditega seotud kulusid, samuti laenu teenindamise lisakulusid.”
Kuigi peaaegu 80% küsitluses osalejatest ütlesid, et nad on kuulnud laenude refinantseerimisest, tunnistas umbes 40% vastanutest, et nad tegelikult ei tea, mida see täpselt endast kujutab. Kõige vähem informeeritud olid vanuserühmad 18–29 ja üle 60 aasta, samuti Lõuna-Eesti ja saarte elanikud. Parim teadlikkus refinantseerimise võimalustest oli meestel ning Harjumaa ja Läänemaa elanikel.
“Kindlasti laenuvõtjate teadlikkus kasvab aja jooksul. Tänapäevane teadlik laenuvõtja otsib turul kõige soodsamat lahendust ja kasutab meelsamini refinantseerimise võimalusi – olgu see siis laen teiselt pakkujalt, rahalised kupongid või muud finantsinstrumendid,” märkis Lassik. “Enamikul juhtudel püüavad inimesed leida viise oma sissetulekute suurendamiseks, kui nende laenukohustused kasvavad, kuid sageli ei pöörata tähelepanu olemasolevate laenutoodete intressiarvestuse metoodikale ja laenu üldmaksumusele. Erinevalt sissetuleku suurendamisest on palju lihtsam analüüsida oma praeguseid laenukohustusi ja nendega seotud kulusid, et koostada mõistlik refinantseerimisplaan nende vähendamiseks.”