Euroopa Keskpank (EKP) langetas taas kord oma baasintressimäära, jätkates rahapoliitika lõdvendamist majanduskasvu aeglustumise ja uute välismajanduslike ohtude taustal. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäära vähendati 0,25 protsendipunkti võrra – 2,5 protsendilt 2,25 protsendile. See on seitsmes langetamine viimase 12 kuu jooksul.
Otsus oli ühehäälne: kõik EKP nõukogu liikmed hääletasid 25 baaspunkti suuruse langetamise poolt. EKP president Christine Lagarde märkis, et “ükski osaleja ei teinud ettepanekut agressiivsemaks vähendamiseks“.
Mureks ei andnud põhjust mitte ainult euroala sisemised majanduslikud nõrkused, vaid ka välispoliitilised riskid. ELi ähvardas USA poolt 20-protsendiline tollimaks, kui 90 päeva jooksul ei jõuta kaubanduskokkuleppeni. Lagarde’i sõnul avaldab olukord tollimaksudega juba praegu “negatiivset mõju nõudlusele“ ja lõplik mõju inflatsioonile avaldub hiljem.
Euroala keskpank leevendab krediidipoliitikat langeva inflatsiooni taustal, mis viimastel kuudel on püsinud alla 3%, lähenedes 2% eesmärgile. Samal ajal korrigeeritakse euroala riikide majanduskasvu prognoose allapoole. Kui uued tariifid jõustuvad, võib majanduskasv väheneda 0,5 protsendipunkti võrra, mis nulliks suure osa oodatavast majanduse elavnemisest.
Huvitaval kombel loobus EKP selles otsuses esmakordselt mõiste “piirav“ poliitika kasutamisest, andes sellega märku krediiditingimuste edasisest leevendamisest.
Selle taustal sõidab Itaalia peaminister Giorgia Meloni Washingtoni, et pidada Donald Trumpiga läbirääkimisi kaubandussuhete pingete leevendamiseks.
Christine Lagarde rõhutas, et “ettearvamatuse tase“ on endiselt kõrge: “Mõelge, kui palju on viimase kuue nädala jooksul muutunud. Me peame olema valmis igasugusteks üllatusteks.”