Pankade brutomarginaalid ujuva intressimääraga hüpoteeklaenude puhul jätkasid 2024. aasta neljandas kvartalis kerget tõusu. Finantsinspektsioon (FI) kutsub tarbijaid üles pidama oma pangaga läbirääkimisi, kui nad ei ole rahul oma hüpoteeklaenu intressimäära tingimustega.
Marginaalid kasvavad keset põhiliste intressimäärade vähendamist
- aasta neljanda kvartali lõpus oli pankade brutomarginaal hüpoteeklaenude puhul 0,81 protsendipunkti, võrreldes 0,78 protsendipunktiga kolmanda kvartali lõpus. Sellega jätkub pangandussektori jaoks hüpoteeklaenude kasumlikkuse järkjärgulise suurenemise suundumus.
Brutomarginaal on muutuva intressimääraga hüpoteeklaenude intressimäära ja nende laenude rahastamise kulude vahe. Kvartali jooksul alandas keskpank oma baasintressimäära 75 baaspunkti võrra 2,5 protsendini. Pankade jaoks vähenesid kvartali jooksul hüpoteeklaenude rahastamise kulud. Laenude ujuva intressimäära langus oli samuti märkimisväärne, kuid mitte nii suurel määral. Kokkuvõttes tõi see kaasa hüpoteeklaenude brutomarginaalide mõningase kasvu.
Nõuanded laenuvõtjatele
“Pankade marginaalid suurenevad ja tarbijatel on õigus pidada läbirääkimisi. Seega helistage oma panka ja pidage läbirääkimisi oma intressimäära üle, kui te ei ole rahul. Mõnikord piisab juba tagasimaksegraafiku küsimisest, et saada pangalt parem pakkumine,” ütleb Finantsinspektsiooni tarbijaökonomist Moa Langemark.
Erinevate pakkumiste võrdlemiseks soovitab Finantsinspektsioon tarbijatel võrrelda oma intressimäära pigem keskmise turuintressiga kui panga reklaamitud baasintressiga. Statistikaameti (SCB) finantsturu statistika kohaselt oli uute lepingute keskmine ujuv hüpoteeklaenu intressimäär neljanda kvartali lõpus 3,47 protsenti. See langes võrreldes eelmise kvartaliga, mil keskmine intressimäär oli 4,21 protsenti.
Pangamarginaalide kasvu põhjused
Täheldatud marginaalide kasv toimub üldise rahapoliitika muutuse kontekstis. Hoolimata sellest, et keskpank on alandanud baasintressimäära, ei kiirusta kommertspangad seda vähendamist täielikult tarbijatele üle kandma. Eksperdid seletavad seda pankade sooviga juhtida riske ja luua finantspuhvreid võimaliku tulevase majandusliku ebastabiilsuse korral.
Varasematel aastatel oli konkurents hüpoteeklaenuturul suur, mis tõi kaasa marginaalide kokkusurumise. Nüüd püüavad finantsasutused taastada mugavamat kasumlikkuse taset. Lisaks sellele mõjutavad suurenenud personali-, tehnoloogia- ja vastavuskulud samuti vajadust säilitada teatav marginaalide tase.
Turu olukord ja prognoosid
Finantsturu eksperdid märgivad, et hoolimata mõningasest marginaalide laienemisest on hüpoteeklaenude intressimäärade üldine tase langemas, mis mõjutab positiivselt tarbijate jaoks krediidi kättesaadavust. Keskmine hüpoteeklaenu intressimäär langes kvartali jooksul 4,21%-lt 3,47%-le, mis tähendab laenuvõtjate jaoks märkimisväärset paranemist.
Analüütikud ennustavad, et 2025. aasta jooksul on oodata hüpoteeklaenude intressimäärade edasist järkjärgulist langust, kuid pangad püüavad tõenäoliselt säilitada praegused marginaalid. See tähendab, et aktiivsed tarbijad, kes on valmis oma pangaga läbirääkimisi pidama ja erinevate laenuandjate pakkumisi võrdlema, saavad soodsamaid tingimusi.
Financial Conduct Authority soovitab jälgida regulaarselt turu intressimäärasid, võtta tingimustest rääkides julgelt ühendust oma pangaga, eriti pärast intressimäära alandamist, ja kaaluda erinevate pankade pakkumisi, sest laenuandjate vaheline konkurents võib toimida tarbija kasuks.