Praegusel ajal on huvi hüpoteeklaenude vastu taas tõusuteel, milles oma osa mängivad kindlasti ka majanduse kriisijärgne taashoogustumine ja rekordiliselt madalad intressimäärad. Kuigi kõigi kolme Baltikumi riigi hüpoteeklaenu võtjad näikse olevat hiljutisest majanduskriisist ka palju õppinud, avaldas see uute hüpoteeklaenude summadele kõige vähem mõju Eestis. Kõige rohkem oli hüpoteeklaenu summade vähenemist märgata Lätis.
Kõigis kolmes Balti riigis on enamik hüpoteeklaenu võtjatest mehed. Läbi aastate on seda trendi juhtinud Leedu – nii oli näiteks 2011. aastal Leedu kõigist hüpoteeklaenu võtjatest meessoost 62%, Eestis oli see suhtarv vastavalt 57% ja Lätis 54%. Riigiti on erinenud ka hüpoteeklaenu võtjate vanus – näiteks 2011. aastal oli see Leedus ja Eestis keskmiselt 35 aastat ning Lätis 40 aastat. Kui vaadata veelgi varasemat aega, siis 2007. aastal näitasid numbrid keskmise hüpoteeklaenu võtja vanuseks Leedus 33 aastat, Eestis 35 aastat ning Lätis 44 aastat.
Nii 2007. kui ka 2011. aastal olid võetud hüpoteeklaenude summad suurimad Leedus. 2011. aastal keskmise võetud hüpoteeklaenu summa vähenes Lätis enim, ulatudes 39%-ni. Samuti lühenes Leedus enim uue hüpoteeklaenu keskmine tähtaeg, kui võtta aluseks nende kahe aasta võrdlus. Eestis oli vastav muutus üsna tagasihoidlik ning Lätis suisa vastupidine.
2007 ja 2011. aastate võrdluses on uue hüpoteeklaenu keskmine tähtaeg Leedus pikenenud 21 aastalt 29 aastani, Eestis jäänud samaks – 19 aastat -, ning Lätis kasvanud 13 aastalt 14 aastani. Samuti iseloomustab Lätit tendents alla 10-aastaste laenude väljastamisest – sellise tähtajaga on ligi pooled uutest hüpoteeklaenudest. Leedus kipub asi olema aga täpselt vastupidine.