Alates 2014. aasta lõpust on huvilistel võimalik tutvuda Euroopa Liidu ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmesriikide rahva ja eluruumide loenduste 2011. aasta tulemustega, mis on saadaval läbi Eurostat´i uue uue infosüsteemi Census Hub. Ühe asjaoluna Census Hub´i andmetes hakkab silma see, et 78%-s Eesti leibkondades on vähemalt üks liige eluruumi omanik. Isegi juhul, kui eluase on soetatud kinnisvaralaenuga, on koduomanike osatähtsus väga suur. Selle näitajaga platseerub Eesti riikide võrdluses 7.kohale – seda pea vastupidiselt Saksmaa, Śveitsi ja Rootsiga, kus oma kodu omanikud on alla poole leibkondadest.
Enamus koduomanikke sai selleks aluse erastamisega
Olulise aluse nii suurele koduomanike protsendile annab kindlasti eluruumide erastamine, mis järgnes Nõukogude Liidu lagunemisele. Käesoleval ajal ostab enamus inimesi oma kodu kinnivaralaenu abil ning seda soodustab Eestis ka kinnivaralaenu intressidelt tagasimakstav tulumaksutagastus, sest paljudes riikides selline maksusoodustus puudub.
Eesti üüriturg madalalt arenenud
Samuti ei ole üüriturg Eestis nii kõrgelt arenenud, kui on seda teistes riikides, kus tihtipeale ostetakse ka kinnisvaralaenu abil kortereid just väljaüürimise eesmärgil, ka ei ole levinud nn. eluaegne üürimine. Pigem peetakse seda nö. hädaolukorraks enne oma päris kodu soetamist. Teistes riikides on eluruumide ostmiseks või üürimiseks lisaks ka veel palju konkreetsest kultuuriruumist ja ajaloost tingitus põhjuseid. Nii ei olnud näiteks Saksamaa elanikel peale II maailmasõjalõppu võimalusi oma kodu ostmiseks ning kinnisvaralaenude süsteem vajas alles ülesehitamist. Nii arendatigi just väljarentimise eesmärgile suur hulk elamuid.
Olenemata soodustustest kinnisvaralaenu võtjatele tulumaksutagastuse näol pidurdab oma kodu soetamist käesoleval ajal ka siiski veidi karmistunud tingimused, mille pangad on hiljutise majanduslanguse tagajärjel kinnisvaralaenu taotlemisele seadnud.