Pahatihti võib juhtuda nii, et ainult kinnisvaralaenu taotleja sissetulekust kinnisvaralaenu saamiseks ei piisa. Sel juhul saab kinnisvaralaenu taotleda koos kaastaotlejaga. Vaatleme selle juures mõningaid nüansse.
Kes kinnisvaralaenu kaastaotlejaks sobib?
Kinnisvaralaenu taotlemisel võib kaaslaenutaotlejaks olla kinnisvaralaenu taotleja partner, elukaaslane või abikaasa. Kui tegu on üksiku inimesega, siis sobivad kinnisvaralaenu kaaslaenutaotlejaks või kaaslaenutaotlejateks tema üks või mõlemad vanemad. Loomulikult võib kinnisvaralaenu kaaslaenutaotlejaks olla ka mõni hea sõber või tuttav, kui ta selleks oma nõusoleku annab.
Kes saab koos kaastaotlejaga soetatud kinnisvara omanikuks?
Kinnisvaralaenu taotlemisel koos kaastaotlejaga on tähtis kinnisvara tulevase omaniku kindlaksmääramine. Kui kaastaotlejaks on sõber või tuttav või on tegemist paarisuhtes olevate inimestega, kes ei ole abielus, siis lepivad kaaslaenutaotlejad omavahel kokku, kas kinnisvara omanikuks saab üks pool ainuisikuliselt või soetatakse kinnisvara kaasomandisse, st. mõlemad pooled saavad kinnisvara omanikeks. Sel juhul ei oma tähtsust isegi tihtipeale ettetulev asjaolu, et kinnisvaralaenu hakkab tagasi maksma ainult üks kaasomanik.
Omavahel abielus olevate kaasomanike puhul on oluline, kas ostetav kinnisvara läheb ühisomandisse või määratakse ainult ühe abikaasa lahusvaraks. Et kehtima hakkaks viimane variant, oleks vaja juba abiellumisel või abielu kestel sõlmida abieluvaraleping ning selles sätestada, et abielu ajal soetatud kogu vara või mõni kindel varaline objekt jääb ühe või teise abikaasa lahusvaraks – selle, kes omanikuna kinnistusraamatusse kantakse. Kui sellist abieluvaralepingut sõlmitud ei ole, loetakse kogu abielu kestel soetatud vara abikaasade ühisvaraks (v.a. ühe abikaasa kingiks saadud või pärandusega saadud vara). St. vara kuulub mõlemale abikaasale võrdsetel alustel, nad mõlemad saavad kinnisvara omanikeks ning varaga või vara osadega tehingute tegemiseks peavad mõlemad abikaasad andma oma nõusoleku.