2021.a. esimesel kuul väljastasid pangad 36 % võrra vähem laenusid, kui möödunud aasta detsembris ja 5,5% vähem, kui aasta tagasi. Ekspertide arvates on sellise alanemise põhjuseid õige mitu – pikad puhkepäevad, investeerimisprojektide puudumine ja kodanike sissetulekute langus.
Rahvuspanga andmetel võtsid kodanikud ja ettevõtted laenu 2,1 miljardi leu suuruses summas. Sellest 66 % – leudes, ülejäänud – valuutas.
Kõige rohkem laenusid leudes väljastati ärile ja ühiskondlikele organisatsioonidele – enam kui 68 %. Pooled nendest võtsid kaubanduse ja põllumajanduse valdkonnas töötavad firmad – mõlemale sektorile langeb pea kolm neljandikku kõikidest ärilaenudest.
Uute tarbimislaenude maht kodanikele alanes pea 27 % võrra, kuni 631,5 miljoni leuni.
Jaanuaris keskmine laenumäär veidi alanes – kuni 7,68 % leudes ja 4,1 % valuutas.
Jaanuaris avasid kodanikud uusi hoiuseid 2,3 miljardi leu eest. See on 12 % vähem, kui 2020.a. jaanuaris. 
Moldova Rahvuspanga andmetel moodustas füüsiliste isikute deposiitide osa 77,4 %, juriidiliste isikute osa – 22,6%. Keskmine deposiidimäär leudes veidi kasvas – kuni 3,44 %, valuutas jäi endisele tasemele – 0,6 %.
Finantseksperdi Roman Kirka arvates on uute deposiitide ja laenude mahu alanemine enamuses seotud pika, pea kaks nädalat kestnud vaheajaga.
Lisaks lõppes madalate laenumäärade köitvuse tsükkel, vaatamata sellele, et jaanuaris jätkas määr oma langust.
“Kriisiperioodil puuduvad investeerimisprojektid, äri orienteerub jooksva operatiivtegevuse finantseerimisele, mistõttu laenusid nii meelsasti enam ei võeta, – märkis ekspert. – Kusjuures likviidsust on pangasüsteemis piisavalt ja deposiitide mahud ületavad suuresti väljastavate laenude mahtu”.
Kirka leiab, et füüsilised isikud võtavad vähem laenusid tarbimisprioriteetide muutuse tõttu pandeemia perioodil tulemi või sissetulekute languse foonil.
Lisas, et deposiitide mahu alanemisele mõjuvad üha vähem köitvad protsendimäärad, samuti migrantide ülekannete langus.