Müüjad poodides on need, keda Eesti elanikud peavad kõige usaldusväärsemaks teabeallikaks laenude ja järelmaksude kohta. Sellised on Rahapood.ee ja Norstati uuringu tulemused. Veel üks populaarne allikas on krediidiorganisatsiooni veebileht. See on murettekitav signaal, leiavad eksperdid.
25% küsitletutest ehk iga neljas vastanu usub, et kõige usaldusväärsemat teavet laenude kohta saab kaupluse müüjalt, kes pakub järelmaksu võimalust. Sõpru ja tuttavaid usaldab 16% vastanutest ning lähedasi sugulasi veelgi vähem – vaid 14%.
“On väga murettekitav, et inimesed ei oska laenuvõimalusi võrrelda ega mõista, milline lahendus neile kõige paremini sobib,” kommenteeris olukorda Rahapood.ee arendusjuht Tanel Lassik. “Näiteks kui rääkida järelmaksust, siis ma ei tea Eestis ühtegi teenusepakkujat, kes arvutaks intressi laenujäägilt – arvestus tehakse kogu laenusummalt kogu järelmaksuperioodi vältel, et laenuandja saaks suuremat kasumit. Seega võib kindlalt öelda, et head nõu saab pigem finantsiliselt teadlikult sugulaselt kui järelmaksu pakkuvalt müüjalt.”
Lassiku sõnul tähendab laen või järelmaks, kus intressi arvestatakse kogu laenusummalt, et konkreetse kauba ostmine läheb kliendile keskmiselt 1,8 korda kallimaks kui siis, kui laenuandja võtaks intressi laenujäägilt ja intressimaksed väheneksid põhiosa tasumise käigus. “Võimalik, et inimesed, kes kasutavad järelmaksu, ei tea sellisest erinevusest, kuna laialdaselt on teada, et autoliisingu ja hüpoteeklaenude puhul arvutatakse intress laenujäägilt, ja tõenäoliselt eeldatakse, et kõigi teiste laenude puhul tehakse sama,” selgitas Lassik.
72% vastanutest märkisid, et kõige usaldusväärsemat teavet saab krediidiorganisatsiooni veebilehelt. Lassiku sõnul ei tasu veebisaitidel toodud teabes kahelda, kuid info õige tõlgendamine ja “väikeses kirjas” tingimuste mõistmine nõuab kõrget finantskirjaoskuse taset.
“Tänapäeval räägitakse palju investeerimisest, kuid mitte sellest, kuidas oma kulusid vähendada. Krediidi üldise maksumuse vähendamiseks võib olla mõistlik laene refinantseerida, kasutades teise teenusepakkuja laenu, rahalisi kuponge või muid finantsinstrumente,” märkis Lassik. “Tööturul olevate inimeste finantskirjaoskuse tõstmiseks peab riik lähiajal tegema suurt tööd, vastasel juhul satub märkimisväärne osa elanikkonnast veelgi suuremasse võlalõksu.”
Peaaegu kolmandik (31%) uuringus osalenutest märkis, et peavad kõige olulisemaks teguriks laenupakkumiste hindamisel intressimäära, mis aga ei kajasta laenu tegelikku maksumust. Selleks, et rahastada oma kulutusi mõistlikult laenu abil, soovitab Lassik tutvuda kõikide turul saada olevate laenuvõimalustega, lugeda hoolikalt tingimusi, uurida laenu üldkulusid ja seejärel võrrelda erinevaid valikuid, et leida kõige sobivam lahendus.