Viimaste aastate jooksul on Euroopa Keskpanga (EKP) intressimäärade tõus loonud Eesti kommertspankadele ennenägematu kuldajastu. Pankade netointressitulud on kasvanud hüppeliselt, tuues kaasa rekordilised kasumid. Samal ajal on aga tavaliste pangaklientide ja eraisikute jaoks tekkinud üllatav ja majanduslikult terav anomaalia: kodumaiste pankade arvelduskontodel hoitavate vaba raha vahendite intressimäärad erinevad üksteisest kordades, ulatudes pankade lõikes lausa kuni 200-kordse vaheni.
“Laisad hoiused” ja pankade kasumimarginaalid
Enamiku traditsiooniliste kommertspankade puhul on igapäevasel arvelduskontol (kuhu laekub palk ja kust makstakse igakuiseid arveid) hoitava raha intressimäär endiselt ümmargune null või sellele väga lähedane (näiteks 0,01%). Samal ajal pakuvad mõned turule tulnud uued digipangad, fintech-platvormid või alternatiivsed finantseerimisasutused arvelduskontol või paindlikul hoiusel olevale rahale intresse, mis võivad ulatuda kahe või isegi enama protsendini.
Finantsanalüütikute sõnul põhineb traditsiooniliste pankade ärimudel suurel osal niinimetatud “laisadel hoiustel”. Inimesed on harjumuspäraselt hoidnud oma igapäevast raha oma kodupangas ega viitsi või ei oska seda ümber tõsta kõrgemat tootlust pakkuvatele tähtajalistele hoiustele või rahaturu fondidesse. Pankade jaoks on see odavaim võimalik rahastusallikas: nad saavad klientidelt raha sisuliselt tasuta, kuid laenavad seda samal ajal välja kõrgelt maksustatud euribori alusel. See ongi peamine põhjus, miks Eesti pankade kasumid on viimastel aastatel püsinud Euroopa ühes tipus.
Tarbijate teadlikkuse kasv ja konkurentsisurve
Olukord on siiski hakanud muutuma. Konkurentsiamet, Finantsinspektsioon ja tarbijaorganisatsioonid on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et pankade kiirus intressitõusude edastamisel laenusaajatele (kustutades koheselt kodulaenude intressid euribori tõusuga) ei vasta kiirusele, millega tõstetakse intresse hoiustajatele ja arvelduskontode omanikele.
Tarbijate finantsteadlikkus on tõusnud. Üha rohkem inimesi ja ettevõtteid ei hoia oma vabu vahendeid enam tavalisel arvelduskontol, vaid kasutavad automaatseid ülekandeid teenustesse, mis paigutavad raha lühiajalistesse võlakirjadesse või rahaturu fondidesse, teenides reaalset tootlust. See sunnib ka traditsioonilisi kommertspanku aeglaselt oma mugavustsoonist välja tulema ja pakkuma klientidele personaalsemaid hoiustamislahendusi, et vältida likviidsuse äravoolu.
Mida see tähendab laenuturule ja kliendile?
Arvelduskontode intressimäärade hiiglerinevused näitavad laiemalt seda, kui oluline on tänases majanduskeskkonnas oma rahaasju aktiivselt juhtida. Kliendi jaoks, kes hoiab arvelduskontol tuhandeid eurosid, tähendab madala intressiga pankade valimine sisuliselt varjatud maksustamist inflatsiooni ja saamata jäänud tulu näol.
Laenuturu kontekstis on hoiuste ja arvelduskontode vahendite hind aga pankade jaoks kriitiline sisend. Kui konkurents hoiuste pärast tiheneb ja kliendid nõuavad oma raha eest kõrgemat intressi, kasvab pankade endi rahastamiskulu. See omakorda tähendab, et pankade valmisolek pakkuda ülisoodsaid riskimarginaale uutele laenudele võib tulevikus väheneda. Panga ja kliendi suhe on muutumas – lojaalsusest ühele pangale enam ei piisa ning finantsiliselt nutikas tarbija peab aktiivselt otsima parimaid tingimusi nii laenamiseks kui ka raha kasvatamiseks.
