Kinnisvaralaenu saamine pangast oma maja ehituseks on kordades keerulisem protsess, kui kinnisvaralaenu saamine juba valmis ja olemasolemasoleva eramu ostmiseks – selgub kurb tõsiaasi, kui asja tõsisemalt süveneda.
Kindlasti on kõige masendavam osa kogu see bürokraatia kadalipp ja tohutu dokumentide hunnik, mida kinnisvaralaenu taotlemiseks esitada tuleb (mainimata juba läbitehtud kadalippu ehitusloa saamiseks). Nimelt on vaja esitada:
1) Kinnisvaralaenu taotlus – saab teha panga veebilehel, mõningal juhul on nõutav meilitsi saadud pdf-formaadis taotluse digitaalne allkirjastamine.
2) Hindamisakt kinnisvaralaenu tagatiseks olevale kinnisvarale – mõningal juhul nõutav lisaks ka selline hindamisakt, mis arvestab projekti alusel välja kinnisvara tuleviku väärtuse: teoreetiliselt siis kaks hindamisakti.
3) Projekt – kui seda pole olemas digitaalsel kujul, siis moodustab see tavaliselt mitu suurt papkatäit jooniseid, seletusi, lisasid jm. dokumente.
4) Ehituskalkulatsioon – kas enda koostatud või ehitusfirma palkamisel ehitusfirma poolt tehtud hinnapakkumine kõikidele vajalikele töödele: viimsel juhul tuleb arvestada ka selle koostamise maksumusega, mis on ca 1000 eurot.
5) Pangakonto väljavõte – kinnistu kaasomanike korral kõigi kaasomanike pangakontode väljavõtted. Juhul, kui keegi kaasomanikest on ettevõtja ning tema tulud tulevad ettevõtlusest, siis on vajalikud ka kõik ettevõttega seotud dokumendid. Mainima peab ka seda, et olles ise ettevõtja, oled sa panga jaoks automaatselt suurema riskiga klient.
6) Tööde seletuskiri – vajalik juhul, kui on plaanis enamus asju ise ehitada, seega selgitada, miks kinnisvaralaenu taotleja arvab, et saab ise ehitades soodsamalt läbi.
Aga ka juhul, kui kõik nõutavad dokumendid on esitatud ja nendes toodud andmed peaksid nagu olema sobivad, ei ole ehitamiseks mõeldud kinnisvaralaenu saamine sugugi mitte garanteeritud – enamikel juhtudel hindab pank oma riski siiski liiga suureks ning vastab maja ehitamiseks mõeldud kinnisvaralaenu taotlusele eitavalt.