Küprose ühistupanga endine juht Vamavas Kuronas teatas, et osadel maksejõuetute laenude osakonnas töötavatel inimestel on endal viivises laene. Lisaks vormistasid ühe töötaja sugulased tagatisega kindlustatud laene. Küsimusele, kuidas osutus selline asi võimalikuks, vastas Kuronas, et suure tõenäosusega lootis pank, et äritegevust saavad teostada ainult olemasolevad töötajad. Nii näiteks oli veel 2017. aastal 162 panga töötajal võlgnevusi enam kui 30 miljoni euro ulatuses.
Küsimusele, miks pank töötajate töötasudelt nende võlgnevusi maha ei arvutanud, vastas Küprose ühistupanga endine vanemjuht, et seda ei tehtud krediidiasutuse poliitika tingimuste tõttu. Ta selgitas, et võlgnikele saadeti meeldetuletuskirju ja üritati teostada ka võlgade restruktureerimise katseid, ent teavet antud tegevuse kohta pärast tema ametist lahkumist, ta ei oma.
Pärast Euroopa ametivõimude poolt teatavate muudatuste tegemist “tähtaja ületanud” laenu kontseptsioonis, otsustas pank keskenduda võla omakapitali vahetusprotsessidele (hüpoteekvara ost). Nimetatud meetmed osutusid tõhusateks. Kuronaselt uuriti ka selle kohta, kuidas ei märgatud laenude tagasimakse hilinemisi, mille tõttu pidi pank võlgasid lihtsalt maha kandma. Tunnistaja vastusest selgub, et pärast 2013. aastat oli laenuandjal arvelduskontode töötlemisel tõsine personalipuudus, lisaks jäi mitu kohtuasja kohtusse pidama. Vastavalt Küprose ühistupanga endise vanemjuhataja isiklikele andmetele on pangal tänaseni 57 000 tähtajaga viivislaenu, mille kogusumma on üle 6 miljardi euro, millest 3141 laenu on likvideerimisel ja 8844 konto (944 miljonit eurot) kohta on juba olemas ka kohtuotsus.