Majanduse aeglasema tempo säilitamiseks suurendasid Hiina pangad oma laenumahte algselt kavandatust rohkem. Samuti vähendati reservinõudeid 50 baaspunkti võrra, et vabastada likviidset raha ja ergutada laenamist ning sellest tulenevalt ka majandust tervikuna. Alates 2018. aastast on Hiina keskpank kasutanud seda meedet seitsmendat korda. Seekord toimub reservide vähendamine kahes etapis: 15. oktoobril ja 15. novembril.

Jätkuvalt langevad ka laenude intressimäärad. Eksperdid pelgavad, et see meede võib põhjustada kinnisvaraturul rahandusmullide teket. Teiste analüütikute hinnangul näitavad need meetmed ainult seda, et Hiina valitsus on valmis edasist raha-laenupoliitikat pehmendama.

Pekingi valitsus lubab omakorda koostada tasakaalustatud raha-laenupoliitika, mis on mõõdukalt range, kuid samal ajal mitte eriti pehme.

Need meetmed on Hiinale vajalikud majanduskasvu ergutamiseks – selle tempo aeglustus Ameerika Ühendriikidega peetava kaubandussõja tagajärjel.