Skip to main content

Pärast pikka stagnatsiooniperioodi on eluasemelaenuturg Lätis hakanud elavnema. Alates 2023. aasta keskpaigast hakkas väljastatud hüpoteeklaenude maht kasvama ja aasta lõpuks ulatus aastane kasv 5,5 protsendini – see on üks kõrgemaid näitajaid euroala riikide seas. Läti Panga sõnul on see kasv tingitud mitmest tegurist: madalamad intressimäärad, kodumajapidamiste paranenud finantsolukord ja laenuandjate intensiivsemad reklaamikampaaniad.

Kaks aastat tagasi oli olukord hoopis teine. Euroopa Keskpanga (EKP) intressimäärade tõstmise tõttu muutusid laenud paljude elanike jaoks kättesaamatuks. Kuid juba 2024. aasta juunis hakkas EKP oma poliitikat pehmendama ja hüpoteeklaenuturg hakkas taastuma. Balti riikides ületas eluasemelaenude kasvutempo isegi Lätit: Leedus ja Eestis oli see vastavalt 8,6 ja 7,9 protsenti.

Läti Panga ökonomist Kārlis Vilerts ütles, et esimest korda üle pika aja kasvas eluasemelaenude portfell Lätis kiiremini kui sisemajanduse koguprodukt. Ta meenutas, et pärast ülemaailmset finantskriisi vähenes laenutegevus riigis järsult – kolm korda rohkem kui majandus. Nüüd on Läti tema sõnul hakanud kasutama oma “kasutamata“ laenupotentsiaali.

Selles protsessis on olulist rolli mänginud intressimäärade langus. Kui 2020. aastal oli keskmine hüpoteeklaenu intressimäär 2,3 protsenti, siis 2024. aasta lõpuks oli see langenud 1,5 protsendini, ületades mõnikord vaid üksikutel juhtudel 2 protsenti. See tähendab laenuvõtjate jaoks märkimisväärset kokkuhoidu – kuni 10 000 eurot 100 000 euro suuruse laenu puhul 20 aastaks. Lisaks baasintressi alandamisele on pangad vähendanud ka oma Euribori lisatasusid, mis teeb laenud veelgi taskukohasemaks.

Paranev majandusolukord ja lätlaste kasvav jõukus on mõjutanud ka turu aktiveerimist. Läti Pank märgib, et kodumajapidamised on muutunud enesekindlamaks ja on valmis võtma pikaajalisi kohustusi. Seda kinnitavad ka kommertspankade andmed. SEB Banka 2024. aastal väljastatud hüpoteeklaenude maht oli ligikaudu 160 miljonit eurot, mis on 4,6% suurem kui eelmisel aastal. Jaanuaris 2025 kasvas väljastatud laenude maht 20 protsenti ja tehingute arv 31 protsenti.

Positiivseid signaale tuleb ka Swedbankist. Pank märgib, et 2024. aasta teisel poolel suurenes majapidamiste usaldus, mis langes kokku Euribori intressimäärade langusega ja soodsate pakkumiste ilmumisega kinnisvaraturul. Panga esindaja sõnul ei nõrgene 2025. aasta alguses klientide huvi kodu ostmise ja ehitamise vastu.

Luminor Bank omakorda teatab nii tehingute arvu kui ka keskmise laenusumma kasvust, mis ületab nüüd 90 tuhat eurot. Panga Balti riikide jaeklientide laenude juht Kaspars Lukacovs märkis, et ainuüksi 2024. aasta viimases kvartalis on uute laenude maht võrreldes eelmise aastaga kahekordistunud. Samuti on langenud täiendavad intressimäärad, mis muudab hüpoteeklaenud veelgi taskukohasemaks.

Madalamad Euribori intressimäärad on teine turgu mõjutav tegur. Viimastel kuudel on 12 kuu intressimäär langenud 4,2 protsendilt 2,5 protsendile ja kolme kuu intressimäär 4 protsendilt 2,6 protsendile. SEB Banka prognoosib, et langus võib jätkuda ja ulatuda 2025. aasta jooksul veel ühe protsendipunkti võrra.

SEB Banka uuring näitas, et 28% lätlastest kavatseb järgmise kolme aasta jooksul oma kodu vahetada. See lubab pankadel olla tuleviku suhtes optimistlik. Suurimate Läti pankade esindajate sõnul on eluasemelaenude andmine riigis lõpuks ometi elavnemise ja jätkusuutliku kasvu juurde naasmas.