Skip to main content

Vaatame põgusalt, kuidas läheb meie lõunanaabrite lätlaste kinnisvaraturul. Millised on nende statistilised numbrid?

Analoogselt Eestiga tuntakse ka Läti kinnisvaraturul kõige rohkem huvi Riias asuvate korterite vastu. Kinnisvaralaenudest on kõige populaarsem 16-ks aastaks võetav kinnisvaralaen, mille keskmine summa on 55 000 eurot.

Ostmine rohkem hinnas kui üürimine

Üldises kontekstis võib öelda, et huvi kinnisvaralaenude vastu on lätlastel suur ning aasta-aastalt näitab see tugevat tõusutrendi. Suisa 41%-l lätlastest on oma kodu ostmise teema aktuaalne, sest üle poole ehk 57% neist usub, et mõistlikum kui üürida, on oma kodu osta. Sellist arvamust põhjendas 72% vastanuist sellega, et kinnisvaralaenuga kodu ostmisel on igakuine kinnisvaralaenu makse võrdne võõra vara (mis jääbki võõraks) üürimaksega või paremal juhul isegi sellest väiksem. 67% hindas oma kodu ostmist pikaajalise investeeringuna. Üürimist peab kasulikumaks vaid iga kümnes lätlane. Nende põhjendused selleks olid järgnevad:

* üle poole inimestest ei ole kindlad, kas selline pikaajaline kohustus, mille nad kinnisvaralaenu näol endale võtavad, on neile ikka ka pikemas perspektiivis jõukohane;

* iga kolmanda vastanu arvates on praegusel ajal kinnisvara kvaliteet ja selle eest nõutav hind kõvasti nihkes;

* 37%-l on keeruline leida sellist elamist, mis nende seatud kriteeriumitele vastaks.

Rahvas tahab suuremaid palku

Paraku võib arvata mida tahes, aga kurb tõsiasi on see, et enamustel lihtsalt napib kinnisvaralaenu võtmiseks rahalisi vahendeid ja seda nii omaosaluse kui ka igakuiste laenu tagasimaksete osas. Esimese põhjuseks on tavaliselt vajalike säästude puudumine – seda näitab ilmekalt ka asjaolu, et lastega peredele riigi poolt võimaldatavat abi kinnisvaralaenu omaosaluse tasumisel kasutab juba 40% kinnisvaralaenu saajatest. Statistika näitab, et kinnisvaralaenu saaja lätlase keskmine igakuine sissetulek moodustab 1000-1500 eurot, aga probleeme tekitab ka see, et suur osa Läti majandusest on mitteformaalne. Maakeeles öelduna tähendab see seda, et paljud saavad nn. ümbrikupalka ning ametlikke sissetulekuid, mida pangad laenutaotleja maksevõime hindamisel aktsepteeriksid, ei ole inimestel lihtsalt ette näidata.