Uued võlaõigusseaduse ning krediidiandjate- ja vahendajate seaduse muudatused hakkasid kehtima käesoleva aasta 21. märtsil ning sellega koos ka säte, mille kohaselt nõutakse uusarenduste puhul pankadelt eksperthinnangut. Vara ei pea hindama kutseline hindaja, küll on aga nõutav hüpoteeklaenu andjast erinev ja sõltumatu hinnang, mis peab olema tehtud oskuslikult. Loomulikult läheb seoses uute seadusemuudatustega kinnisvara soetamine ajamahukamaks – peale hüpoteeklaenu taotluse rahuldamise ja väljastamise protsessi pikeneb ka müügiprotsess, kuna teatavasti peab hüpoteeklaenu leping olema sõlmitud vähemalt üks nädala enne ostu-müügitehingut. Ning loomulikult ka kallimaks, sest varasemalt piisas ka arendajate müügipakkumiste arvestamisest. Lisaks võidakse sellise eksperthinnangu tellimise kulu jääda pangalt hüpoteegilaenu taotlejate kanda.
Osapooltel asjast erinevad arvamused
Sellist teed on läinud näiteks Swedbank, kes hüpoteeklaenu väljastamiseks hakkab küsima eksperthinnangut kinnisvarabüroodelt ning selle kulu hakkab kinni maksma hüpoteeklaenu saaja. Suuremad hüpoteeklaenu andjad siiski muudatusi nii kiirelt veel tegema ei rutta – endiselt kasutatakse nii arendaja müügipakkumistes toodud hindasid kui ka majasiseseid eksperte. Nii ongi osapoolte vahel veel hulgaliselt erimeelsusi ning kõiki osapooli rahuldavale konsensusele ei ole veel jõutud. Mistõttu viibib hetkel ka seadusemuudatusi kinnitav ministri määrus.
Hüpoteegilaenu muudatused pigem jahutavad kinnisvaraturgu
Probleemseks võib osutuda siinkohal asjaolu, et uued kinnisvaraobjektid kipuvad olema üha kallimad. Sellega seoses võib hindaja võtta aluseks tehtud tehingute keskmise ja võrrelda seda konkreetse tehingu väärtusega, mis võib omakorda töötada hüpoteeklaenu saaja kahjuks – näiteks suurema nõutud omafinantseeringu näol. Samas on kõigist kinnisvaraturgu mõjutavatest faktoritest just hüpoteeklaenu kättesaadavus üks olulisemaid.