Selle põhjuseks on teatud pangandusorganisatsioonide liiga madalate intressimääradega hüpoteeklaenude pakkumine, mis ohustab riigi majanduse stabiilsust. Eelmise aasta lõpus teatas nõukogu, et mõned Prantsusmaa pangad tegutsevad teadlikult konkurentidelt klientide ülemeelitamiseks ning laenustandardite nõrgestamise nimel.

Selle taustal otsustasid Prantsuse ametivõimud hoiatada kohalikke pankasid, et laenuvõitjatele laenude, mis ületavad 33% sissetulekust, ja enam kui 25 aastaks väljastatavate fikseeritud intressimääraga hüpoteekide väljastamine võib kahjustada riigi majandust. Tänase

ks on hüpoteeklaenude intressimäärad Prantsusmaal langenud rekordtasemeni, mis on omakorda atraktiivseks võimaluseks paljudele Prantsusmaa majapidamistele. Üha enam prantslasi meelitavad odavad laenud kinnisvara soetamiseks või varasemate laenude refinantseerimiseks, mis omakorda mõjutab elasemehindade kasvu ja on viinud võlakoormuse rekordtasemeni.

Viimaste andmete kohaselt on hüpoteeklaenude populaarsus kasvanud rekordilise tasemeni. 2019. aastal tõusis hüpoteeklaenude tase koguni 7%, mis on üks kõrgemaid näitajaid kogu Euroopas. 25-30 aastaks antavate hüpoteeklaenude osakaal kasvas võrreldes 2014. aastaga peaaegu kolm korda, ulatudes 39,7%-ni kinnisvara ostmiseks antavate laenude kogumahust (2014. aastal oli pikaajaliste hüpoteeklaenude osakaal vaid 14,4%).

Praeguses olukorras võib järeldada, et laenamise valdkond on Prantsusmaal karmilt riigi poolt kontrollitud. Nimetatud kontrolli peamine eelis on nn mulliriski puudumine, seda isegi  kohalikul turul valitsevate väga madalate hüpoteeklaenude intressimäärade juures. Sellest võib järeldada, et kinnisvaraomanikel pole põhjust muretsemiseks.