Taani Jyske Bank, riigi suuruselt kolmas pank, pakub hüpoteeklaene intressimääraga miinus 0,5% aastas, see tähendab, et maksab tegelikult neile laenuvõtjatele peale, kes otsustavad uue eluaseme osta. See on esimene juhtum maailma praktikas, kui hüpoteek väljastatakse negatiivsete intressimääradega. See tähendab, et iga kuu väheneb laenujääk igakuist makset ületava summa võrra.
Seega tuleb laenu täielikuks tagasimaksmiseks maksta pangale vähem kui algselt laenati. Negatiivset intressimäära pakutakse neile, kes võtavad hüpoteegi kuni 10 aastaks, ja see on lepingus fikseeritud. See tähendab, et kogu selle aja jooksul pole pangal õigust laenutingimusi muuta ega makseid suurendada.
Nordea Panga Taani filiaal lubas lähitulevikus hakata väljastama intressivaba hüpoteeki (0% aastas) 20 aastaks ja sõlmima 30-aastaseid hüpoteegilepinguid fikseeritud intressimääraga 0,5%.
Venemaal on hüpoteeklaenude miinimummäär praegu 7,6% aastas (muide, mõnele laenuvõtjate kategooriale pakutakse soodusmäära alates 5%).
Kuidas see siiski võimalik on?
Ehkki hüpoteeklaenude väljastamine „laenuvõtja kasuks“ on panganduses uus sõna, ei saa seda sugugi ootamatuks pidada. Miks? Tavaliselt võtavad pangad raha vastu hoiustena kokkulepitud protsendimääraga. See tähendab, et hoiustaja (olgu selleks isik või organisatsioon) loodab suurendada oma kapitali ja saada pangast rohkem, kui ta arvele pani. Seejärel väljastab pank selle raha laenude vormis või investeerib väärtpaberitesse – kõrgema intressimääraga, et tagada kliendile lubatud kasv ja samal ajal katta enda kulud.
Kuid viimastel aastatel töötab see tuttav süsteem mõningates riikides nagu Taanis, Rootsis või Šveitsis vastupidiselt. Inflatsioon on seal väga madal (näiteks Taanis kõigub see 0,2% juures) ning majandus kasvab üsna aeglaselt, mistõttu on laenude maksumus langenud sedavõrd, et pangad ei suuda enam tagada investeeritud rahasumma kasvu. Seetõttu on pangad sunnitud kulude katmiseks kulutama klientide raha, mis tähendab, et nad peavad hoiustele kehtestama null- ja isegi negatiivsed intressimäärad. Näiteks teatas Šveitsi pank UBS augusti alguses, et nüüdsest võtab ta suurhoiustajatelt (kelle kontol on üle 500 tuhande euro) tasu 0,6% aastas. See tähendab, et nende hoiused ei suurene iga kuu, vaid hoopis vähenevad. Ühest küljest pole raha sellistel tingimustel pangas hoida kasulik. Teisalt on selle väljavõtmine kuhugi soodsamatel tingimustel investeerimiseks samuti üsna kulukas ja riskantne.
Seetõttu valib enamik investoreid ikkagi tuvi asemel varblase – ehkki igal aastal pisut kõhnema. Taani kommertspangad ei ole veel jõudnud negatiivsete intressimääradeni, kuid samas Jyske pangas võetakse hoiuseid vastu juba ammu 0% aastaintressiga. Ja nad tahavad järgida Šveitsi eeskuju ning viia intressimäära nulli (lihtsalt keegi ei taha seda enne konkurente teha). Sellest vaatenurgast näivad laenude, sealhulgas hüpoteeklaenude, negatiivsed intressimäärad üsna loogilised.
Jyske Bank saab vaba raha hoiustada miinus 0,65% aastaintressiga (selle protsendiga võtab Taani keskpank raha vastu) ning talle on tasuvam panna see hüpoteeki miinus 0,5%-ga – kahjud jäävad väiksemaks. Lisaks kaasab pank alla 0,5% negatiivsete intressimääradega hoiuseid. Ja see on tulus, isegi kui hoiustada see raha negatiivse tootlusega, kuid positiivse erinevusega.