2014. aasta lõpu seisuga püsis kinnisvaralaenude maht jätkuvalt kasvus – kuigi veidi aeglustunud tempos – kogu Baltikumis. Leedus oli see tingitud kinnisvaratehingute rohkusest, Eestis seevastu oli põhjuseks pigem kinnisvara hindade tõus.
Baltikumi majanduskeskkond oli 2014. aasta lõpus kinnisvaralaenude võtmiseks soodus: inimeste sissetulekud kasvamas, majanduskasv paranemas ning töötus vähenemas. Ka olid positiivsed arengud toimunud uusarendustes – neid oli võrreldes eelnevate perioodidega müüdud tunduvalt rohkem. Esirinnas oli selles osas Vilnius, aga ka kogu Baltikumis oli uute korterite osakaal kõigis kinnisvaratehingutes märgatav. Samas peaks jätkuvalt ettevaatlik olema turule tulnud nö. väiksemate tegijate ja nende projektidega, võimalusel võiks enne ostmist uurida tähelepanelikult ehituskvaliteeti ja juba nendes elamispinna soetanute rahulolu.
Veidi kinnisvaralaenude-alast statistikat 2014. aasta lõpu seisuga
* Alla 2% kõigist kinnisvaralaenu võtjatest Eestis oli alles jäänud neid, kelle kinnisvaralaenu jääk ületab veel kinnisvaralaenu tagatiseks oleva vara väärtust ning see oli väga positiivne statistika. Lätis oli see suhtarv 1/3 ja Leedus 1/5 kõigist kinnisvaralaenu võtjatest.
* Nii Eestis, Lätis kui ka Leedus kasutati kinnisvaralaenuga kinnisvara soetamisel 10-25% suurust omafinantseeringu osa.
* Kõigis Balitkumi riikides oli kõige rohkem kinnisvaralaenu võtjaid vanuses 26-30 ning nende sissetulek vahemikus 1001-1500 eurot.
* Võrreldes teistega tavatses eestlane osta kinnisvaralaenuga lätlasest ja leedukast väiksema üldpinnaga kinnisvara.
* Arvestades sissetulekut oli kogu Baltikumis ca 1,1 miljonit potensiaalset kinnisvaralaenu võtjat.
* Kinnisvaralaenude võtmine püsis kogu Baltikumis mõistlikul tasemel, ei kiputud end „lõhki laenama“ ning maksekoormus jättis piisavalt raha ka muudeks kuludeks