Hoolimata majanduskasvu aeglustumisest eelmise aasta lõpus hoiab Eesti majandusmootorit käimas tugev sisenõudlus ja jätkuvad investeeringud. Sellistes tingimustes jätkavad palgad kasvu ja nõudlus uute töökäte järele on samuti tugev, tõdeb Swedbank oma I kvartali prognoosis.
Majanduskasv siiski kiirenes aasta lõpu suunas ning ka käesoleva aasta alguses on tööstustoodang ja kaupade eksport veel korraliku kasvuga olnud. Paraku ei ole see kasv laiapõhjaline.
Tööstusettevõtete tootmismahtude ja ekspordi kasvu ootused on nõrgenenud. Möödunud kahel aastal majanduskasvu enim panustanud ehituse kasv peaks sel aastal aeglustuma. Keskpikas ettevaates annaksid plaanitud suured taristuehitused sellele sektorile küll taas tugeva kasvutõuke, kuid tööjõupuudus võib tööjõuturul veelgi pingeid suurendada.
Üldisel on Eesti majandus on praegu heas tasakaalus, tugev ja vastupidav. Kuna võimaliku valitsuskoalitsiooni kokkulepe avaldati pärast meie majandusprognoosi valmimist, siis ei ole me sellega veel arvestanud. Küll aga arvestame sellest leppest tulenevate võimalike riskidega makromajanduse tasakaalule.
Enamike Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduskasv peaks sel aastal aeglustuma, mis tähendab nõrgemat välisnõudlust ning see võib omakorda pidurada Eesti ekspordikasvu. Seevastu, sisenõudlus – tarbimiskulutused ja investeeringud – püsib sel aastal tugev.
Pingeline tööjõuturg ja jätkuvalt suur tööjõupuudus hoiavad palgakasvu kiirena. Tööjõupuudus on küll jätkuvalt väga suur, kuid selle kasv on stabiliseerunud. Meie hinnangul aeglustub palgakasv sel aastal vaid tagasihoidlikult ning peaks jääma 6,5-7% lähedale. Inflatsiooni ja maksudega kohandatud palgakasvu pidurdumine võtab eratatarbimisel küll hoogu maha, kuid tarbijate suurenenud kindlustunne hoiab selle kasvu tugeva 4% lähedal.
Nõrgema euroala majanduskasvu tõttu peaks Euroopa Keskpank meie hinnangul baasintressimäära esimest korda kergitama varem oodatust hiljem – alles 2021. aasta esimeses kvartalis.
Seega jääb madalate intressimäärade keskkond lähiajal püsima.