Helsinglaste kinnisvaralaenu kulud suuremad kui mujal Soomes

Helsingi1

Hiljutine Bank of Finland’i poolt läbiviidud uuring näitas ilmekalt, et Helsingis elavate leibkondade kinnisvaralaenuga seotud kulud on keskmiselt umbes 60% võrra kõrgemad kui mujal Soomes elavate leibkondade omad. Nii maksavad Helsingi kodumajapidamised aastas üle 5000 euro kinnisvaralaenu intresse ja -makseid ühe kinnisvaralaenuga soetatud tarbimisühiku kohta, seevastu kui maapiirkondade elanikel moodustavad kinnisvaralaenu intressid ja -maksed aastas üle 3000 euro ja teiste linnade elanikel on samad kulud umbes 4000 eurot aastas ühe kinnisvaralaenuga soetatud tarbimisühiku kohta.

 

Helsinglastel on ka suuremad sissetulekud

Hoolimata suhteliselt kõrgetest eluasemekuludest on Helsingi elanikel tänu oma kõrgemale sissetulekute tasemele rohkem finantsilist manööverdamisruumi kui mujal Soomes elavatel inimestel. Uuring kinnitas, et sissetulekute arengut peegeldavad eriti hästi kinnisvara hinnad ja seda just eriti tiheda asustusega piirkondades. Kui Helsingi kinnisvaraomanike käsutusse jääb peale eluaseme kulude ja muude vajalike kulude mahaarvestamist üle 20000 euro aastasest netosissetulekust ühe kinnisvaralaenuga soetatud tarbimisühiku kohta, siis maapiirkondades on sama summa ca 15000 eurot.

 

Üürida veelgi kallim

Kui rääkida üürnikest, siis neil on veelgi vähem finantsilist mänguruumi ja seda olenemata elukohast, aga üldiselt võrreldes üürikulusid erinevates Soome osades, siis olid tulemused laias laastus sarnase kinnisvaralaenuga soetatud objektidele omanikega. Hoolimata Helsingi hüppeliselt kerkinud üürihindadele jääb Helsingis eluaset üürivate leibkondade käsutusse peale eluaseme kulude ja muude vajalike kulude mahaarvestamist keskmiselt ca 7000 eurot aastasest netosissetulekust ühe tarbimisühiku kohta, sama summa mujal Soomes on seevastu isegi alla 5000 euro.

Mõistet tarbimisühik kasutatakse kodumajapidamiste tarbimise statistika koostamiseks ning see väljendab kodumajapidamise suurust selle liikmete osakaalu summana. Täiskasvanuid arvestatakse tarbimisühikus koefitsiendiga 1,0, üle 13-aastaseid pereliikmeid koefitsiendiga 0,5 ja alla 13-aastaseid lapsi koefitsiendiga 0,3.

Posted in Uncategorized