Hiina on ajavahemikul 2008-2021 kulutanud 240 miljardit dollarit, et Uue Siiditee ehk Vöö ja Tee ehk BRI (Belt and Road Initiative) infrastruktuuri rajamise algatuse raames aidata 22 arengumaad.
See selgub Maailmapanga, Harvardi Kennedy Kooli, AidData ja Kieli Maailmamajanduse Instituudi teadlaste aruandest.
Umbes 80 protsenti laenudest anti aastatel 2016–2021, kusjuures peamiselt keskmise sissetulekuga riikidele, sealhulgas Argentinale, Mongooliale ja Pakistanile, seisab aruandes. Hiina on laenanud arengumaade infrastruktuuri arendamiseks sadu miljardeid dollareid, kuid alates 2016. aastast on laenamine kokku kuivanud, sest paljud projektid pole andnud oodatud rahalisi dividende.
“Peking püüab lõppkokkuvõttes päästa omaenda panku. Seepärast on ta astunud riskantsesse rahvusvahelisse laenutegevusse.”
Uuringu kohaselt on Hiina laenud võlakoormatud riikidele kasvanud vähem kui 5 protsendilt tema välismaiste laenude portfellist 2010. aastal 60 protsendini 2022. aastal. Kõige rohkem laenu sai Argentina – 111,8 miljardit dollarit, järgnesid Pakistan 48,5 miljardi dollariga ja Egiptus 15,6 miljardi dollariga. Üheksa riiki said vähem kui 1 miljard dollarit. Hiina Rahvapanga (PBOC) swap-liinid moodustasid 170 miljardi dollari ulatuses rahastamist, sealhulgas said raha Suriname, Sri Lanka ja Egiptus. Hiina riigipankade ja ettevõtete poolt antud ajutised laenud või maksebilansi toetused moodustasid 70 miljardit dollarit. Mõlemat liiki pikendatud laenud moodustasid kokku 140 miljardit dollarit.
Uuringus kritiseeritakse mõningaid keskpanku, kes võivad kasutada NBK vahetuslepinguid oma välisvaluutareservide kunstlikuks ülespuhumiseks.
Hiina peab läbirääkimisi võlgade restruktureerimise üle selliste riikidega nagu Sambia, Ghana ja Sri Lanka ning teda on kritiseeritud nende protsesside edasilükkamise eest. Vastuseks kutsus välisministeeriumi pressiesindaja Mao Ning Maailmapanka ja Rahvusvahelist Valuutafondi üles pakkuma ka võlakergendust.