Kui hüpoteeklaen võetakse sellise kinnisvara ostmiseks, mille ostuhind on sama suur kui hüpoteeklaenu summa, siis sellistel juhtudel on loogiline, et Omalaen.ee soovib hüpoteeklaenu tagamiseks täiendava tagatisena lisatagatist – veel ühte kinnisvara, mida hüpoteegiga koormata. Kuna kinnisvara väärtus aja jooksul muutub, siis on selline nõue igati õigustatud. Taolisel juhul seatakse hüpoteek Omalaen.ee kasuks nii ostatavale kinnisvarale kui ka lisatagatiseks olevale kinnisasjale korraga ning seda nimetatakse ühishüpoteegiks. Ühishüpoteegiga koormamise mõttes võivad ühes kinnisvaras sisalduvad kaasomandiosad olla käsitletavad eraldi kinnisasjadena ning ka nendele võib ühishüpoteegi seada. Ka on võimalik taotleda hagi tagamiseks kohtult kohtuliku hüpoteegi seadmist haginõude suuruse ulatuses.
Ühishüpoteek tagab kellegi isiku laenu selliselt, et laenu mittetagastamisel võib Omalaen.ee valida, millise kinnisasja täitemenetluse müüki ta soovib. Näiteks, kui ühishüpoteek on seatud nii korteriga kui maamajaga kinnisasjale, siis vajadusel võib Omalaen.ee valida kumma müüki ta soovib, või mõlema müüki.
Samale kinnisvarale mitu hüpoteeki
Samuti võib samale kinnisasjale hüpoteeklaenu tagamiseks seada ka mitu hüpoteeki. Kinnistusraamatusse kandmisel antakse neile oma järjekohad ning iga selline hüpoteeklaenu tagav hüpoteek on võrreldes järgmisega eelisseisundis – järgneval järjekohal hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse pärast eelneva järjekoha nõude rahuldamist. Nii saab kinnisvara müügil täitemenetluse käigus kõigepealt laekunud summa arvelt raha esimese järjekoha hüpoteegi pidaja, seejärel teise järjekoha hüpoteegi pidaja jne.