Telesaate „Radar“ ajakirjanik Hannes Sarv võitles endale küll kätte õiguse saada negatiivseks kukkunud EURIBOR´ist kasu, aga seda alles pärast Finantsinspektsiooni poole pöördumist. Sarv´e kinnisvaralaenu lepingus oli intressimäär seotud ühe kuu EURIBOR´iga ning negatiivse intressimäära lähenedes võttis ta lepingu punkt-punktilt uuesti läbi. Selles ei olnud sätestatud tingimust, et negatiivse kinnisvaralaenu intressimäära korral peaks pank selle nulliga võrdseks arvutama, mida pank siiski teinud oli. Seega käsitles Sarv tekkinud olukorda selliselt, et pank on kinnisvaralaenu lepingu tingimused omavoliliselt enda kasuks soodsamaks tõlgendanud. Põhjenduseks tõi Sarv selle, et kinnisvaralaenu lepingus seisab, et laenuintressi arvutatakse ühe kuu EURIBOR´i ning sellele juurde liidetud panga marginaali alusel, kuid tekkinud olukorras arvestas pank negatiivse kinnisvaralaenu intressimäära automaatselt nulliks ning jättis lepingus ettenähtud liitmistehte marginaaliga üleüldse tegemata.
Pank tegi arvutuskäigus muudatused tänu Finantsinspektsiooni survele
Tekkinud olukorras möödusid tulemusteta nädalad, kuni Sarv otsustas abi saamiseks pöörduda Finantsinspektsiooni poole. Kirjavahetus panga ja Finantsinspektsiooni vahel kestis nädalaid, kuni lõpuks pank järgi andis ning asus kinnisvaralaenu intressi määrama kokkulepitud arvutuskäigu alusel. Sarv´e sõnul oli tegu põhimõttelise asjaga, kuna saadud vahe makstavas intressis oli tegelikult imepisike. Tähtis oli tema arvates ka inimeste tähelepanu tõmbamine asjale ning ta tunnustab nii panka tehtud otsuse kui ka Finantsinspektsiooni kiire ja asjaliku tegutsemise eest.
Finantsinspektsiooni kommentaar:
Kinnisvaralaenu intressimäära arvutamine sõltub siiski konkreetse laenu väljastamisel sõlmitud lepingust ning iga laenuleping on unikaalne. Kehtivad ka konkreetse krediidiasutuse tüüptingimused ning seadus, mis lepingupooltele on samuti täitmiseks kohustuslikud. Kinnisvaralaenu lepingut saab muuta poolte kokkuleppel või võimalusel ka konkreetse krediidiasutuse tüüptingimustel muutmisega, kusjuures krediidiasutustele kohaldatakse erisusi, mis on sätestatud võlaõigusseaduses. Seega sõltub ka negatiivse EURIBOR´i nulliks muutmine otseselt konkreetse kinnisvaralaenu lepingust või konkreetses krediidiasutuses kehtivatest tüüptingimustest.