Skip to main content

Bulgaaria kodumajapidamised peavad 2023. aastaks maksma elamispindade väljaostmiseks kokku 20 miljardit.

“2023. aasta lõpuks on Bulgaaria kodumajapidamised erinevate eluasemelaenude näol võlgu kokku 20 miljardit leevi. See võlg jaguneb umbes 200 000 majapidamise vahel, mille keskmine väärtus on umbes 100 000 leevi.” Üksikud summad võivad erineda suuruse või tagasimaksmise aja poolest.

Viimastel aastatel on eluasemelaenude populaarsus Bulgaarias kiiresti kasvanud. Kuigi need vaid kolme aasta jooksul enne 2008. aasta finantskriisi neljakordistusid – 2 miljardilt leevilt 8 miljardi leevini –, jäi laenude kogusumma seejärel kuni 2015. aastani samale tasemele. Siis aga tõukasid eluasememulli lõhkemine ning kasvav tööpuudus kodumajapidamised seda tüüpi laenust püsivalt eemale. 2019. aastaks jõudsid laenud ühtlasema kasvuga 11 miljardi BGNini, kuid sellele järgnes järsk hüpe ja uus kahekordistumine 2023. aastaks, hoolimata COVID-19 põhjustatud kriisist.

Kõrge inflatsiooni ja madalate intressimäärade kombinatsioon aastatel 2021–2023 ajendas kodumajapidamisi aktiivselt investeerima kinnisvarasse, mille hinnad tõusid kiiresti. Samal ajal paistis Bulgaaria silma kui üks Euroopa madalaima intressimääraga riike, kus seni polnud toimunud teistel turgudel täheldatud kinnisvarahindade korrektsiooni. Hoolimata mõnede asutuste jõupingutustest laenuandmist piirata andsid pangad jätkuvalt eluasemelaene intressimääradega, mis ületasid muude sektorite intressimäärasid.

Bulgaaria kodumajapidamiste üha suureneva eluasemelaenudest tuleneva võlgnevuse tõttu on majandusteadlased ja analüütikud väljendanud muret riigi finantssüsteemi jätkusuutlikkuse pärast. Vaatamata praegusele majanduslikule õitsengule võib kasvav võlakoorem olla tulevikus Bulgaaria majandusele potentsiaalseks riskiallikaks. Seetõttu on oluline jälgida tähelepanelikult olukorda eluasemelaenude turul ja võtta õigeaegselt meetmeid võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks. Lisaks tuleb töötada välja tõhusad strateegiad, et stabiliseerida kodumajapidamiste võlakoormust ja vältida tulevikus võimalikke finantskriise.