Intressimäärad, mille alusel Eestis tegutsevad pangad tarbimislaenu annavad, on Euroopa ühed kõrgemad. Pangad põhjendavad seda nõrga konkurentsi ja turu väiksusega ning seetõttu pole lähitulevikus intressimäärade vähenemist oodata.
Euroopa Keskpanga statistika kohaselt väljastatakse Eestis ja Lätis Euroopa kalleimaid tarbimislaene.
Selle aasta juulis väljastati Eestis kuni üheaastase tähtajaga laene keskmiselt 17,7% intressimääraga ja ühe-kuni viieaastase tähtajaga laene 17,5% intressimääraga. Kõrgemad määrad olid ainult Lätis: vastavalt 19,8% ja 16,8%. Seejuures väljastatakse üle 10% intressimääraga tarbimislaene ainult viies eurotsooni riigis: Eestis, Lätis, Slovakkias, Portugalis ja Kreekas.
Näiteks Soomes väljastati juulis kuni aastase tähtajaga laene 6,5% intressimääraga (11 protsendipunkti madalam kui Eestis) ning euroala keskmine intressimäär oli 6,2%. Isegi Leedus oli intressimäär kaks korda väiksem Eesti omast: 8,5%. Kuigi keskmine määr igas riigis varieerub kuust kuusse, püsib nende määrade erinevus riikide vahel üsna stabiilne.
Kuid see statistika pole tingimata parim võrdlusalus. Tarbimislaenude vahel on erinevusi ja neid võetakse erinevates riikides erinevalt arvesse.
Eesti Panga hinnangul jätab selline statistika Eesti olukorrast halvema mulje, kui see tegelikult on. “Tegemist on krediidiasutuste, s.t pankade väljastatud laenudega. Eesti puhul ei sisaldanud see statistika näiteks enamikku autoliisingutest, mis selle statistika kohaselt kuuluvad tarbimislaenude hulka, kuid enamasti ei väljasta neid Eestis pangad, vaid neile kuuluvad liisingufirmad,“ selgitas keskpanga vanemökonomist Taavi Raudsaar.
„Teistes riikides rahastavad liisingut peamiselt pangad. Kuna autoliising on üks madalaima intressimääraga ja samas väga laialt levinud laenutoode, vähendab see teistes riikides tarbimislaenude keskmist intressimäära märkimisväärselt. Eestis sellist efekti pole. Suure tõenäosusega nimetatakse paljudes riikides niinimetatud remondilaene, mida väljastatakse samuti peamiselt madalate intressimääradega, tarbimislaenudeks. Eestis aga liigitatakse neid kodulaenudeks,“ lisas Raudsaar.