Käesoleva aasta maikuus kiirenes hüpoteeklaenude aastakasv 3,6%ni. Uusi hüpoteeklaene väljastati veebruari-, märtsi- ja aprillikuu jooksul ca 80 miljoni euro väärtuses, mis moodustas ca viiendiku võrra rohkem, kui oli seda aasta tagasi samal ajal. Samuti suurenes käesoleva aasta esimesel poolel ka muude liisingute ja laenude väljastamine majapidamistele, millest olulise osa moodustas autoliising – alates möödunud aasta detsembris on see terve aastaga võrreldes kasvanud ca 20% võrra. Samas väljastati ettevõtetele sama perioodi jooksul umbes sama väärtuse võrra vähem autoliisinguid.
Suurenes ka keskmine intressimarginaal pankade poolt väljastatud hüpoteeklaenudel. Langesid EURIBOR´id, mis on enamiku hüpoteeklaenude baasintressimääraks, samas kui keskmine intressimäär hüpoteeklaenudel samal ajavahemikul veidi tõusis. Selline dünaamika peegedab ilmekalt pankade püüdlusi selle nimel, et madalate intressimäärade juures siiski kasumlikkust säilitada. Maikuus pankade poolt väljastatud hüpoteeklaenude intressimäär tõusis 2,3%-ni, samas kui samal ajal ettevõtetele väljastatud pikaajaliste hüpoteeklaenude intressimäär oli keskmiselt 2,5%.
Pankade poolt majapidamistele ja ettevõtetele antud laenude ja liisingute kogumaht kasvas võrreldes aastataguse ajaga maikuus 3,2% võrra, mis andis tulemuseks kogu finantseerimisportfelli mahu suurenemise maikuu jooksul 103 miljoni euro võrra, kasvades 15,5 miljardi euroni. Ligi 70% sellest moodustasid ettevõtete laenud. Ainult ettevõtete laenude ja liisingute maht suurenes võrreldes eelmise aastaga 3% võrra, millest uusi liisinguid ja laene väljastati 759 miljoni euro väärtuses. Võrreldes aastataguse ajaga on see maht jäänud samaks. Uued pikaajalised laenud moodustasid sellest 179 miljoni suuruse summa ning neid väljastati peamiselt tööstus-, kinnisvara- ja kaubandusettevõtetele.