Hiina Rahavabariik andis arenevatele riikidele laenusid tingimustel, mis panid teised võlausaldajad ebavõrdsesse olukorda, kirjutab FT. Muuhulgas kohustasid hiina pangad laenuvõtjaid kõrvaldama võla Priisi klubi restruktureerimise nimekirjast.
Madala sissetulekutasemega riikide laenustamisel kasutab Hiina lepinguid, mis annavad talle varjatud eelise teiste võlausaldajate ees, ähvardades panna põntsu selliste riikide võlakoorma kergendamise jõupingutustele, teatas Financial Times viitega ekspertettekandele.
Selle ettekande valmistasid ette USA-s asuva William & Mary kolledži AidData uurimislabori analüütikud, samuti globaalse arengu Keskus, maailmamajanduse Kiili instituut ja Petersoni maailmamajanduse instituut. Autorid analüüsisid läbi sada lepingut, mis olid muuhulgas sõlmitud Hiina eksport-import panga poolt ja Hiina arengupanga poolt 24 arenguriigiga, muuhulgas maksejõuetuse väljakuulutanud Argentiina, Ecuadori ja Venezuelaga.
Eksperdid selgitasid välja, et kõik peale 2014.aastat allkirjastatud lepingud – 38 sajast – sisaldasid privaatsuspunkte, raskendades teiste võlausaldajate võimalust tuvastada laenuvõtja tõest finantsolukorda. Mis tähendab, et nii “võlausaldajate-riikide, kui ka laenuvõtjate-riikide kodanikud ei saa salajaste laenude eest võimusid vastutusele võtta “, hoiatasid nad ette. 
Lepingute mõningad tingimused mõjusid laenuvõtjate-riikide sise- ja välispoliitikale. Nende seas – ristmaksejõuetuse olukord, mis käivitub igasuguse toimingu korral ning mida vaadeldakse ebasoodsana “Hiina Rahvavabariigi subjekti” huvidele, ning andes võlausaldajale võla viivitamatu kustutamise õiguse, kui võlgnikuks olev riik ja Hiina on lõpetanud diplomaatilised suhted, räägitakse ettekandes.
Lisaks sellele pea kolmandik (30%) läbianalüüsitud kokkulepetest, haarates laenukohustusi üldsummas 36,6 miljardit dollarit ajavahemikus 2000 kuni 2020.aastani, nõudsid suveräänselt laenuvõtjalt spetsiaalset tagatisarvet – reeglina “võlausaldajale sobivas” pangas.
Pea kolm neljandikku lepingutest sisaldasid sätet “Pariisi klubita”, see tähendab kohustasid laenuvõtjat kõrvaldama võla viimase restruktureerimise nimekirjast.
Meenutame: see mitteametlik arenenud riikide-võlausaldajate valitsusvaheline organisatsioon lahendab arenevate riikide võlgnevuse restruktureerimisega seotud ülesandeid ja tegeleb laenuvõtjate-riikidel võlausaldajate-riikide ees oleva riigivõla reguleerimisega.