Selle aasta esimese kvartali andmete kohaselt avaldatud SEB ostujõu indeksist selgub, et Riia elanik jõuab endale osta ca 10 m2 võrra suurema korteri, kui tallinlane. Nimetatud indeks arvestab välja järelturu magalapiirkonna tüüpkorteri korteri suuruse, mida riigi keskmise sissetulekuga elanik saab endale soetada siis, kui ta ei võta endale liigseid kinnisvaralaenu kohustusi ja riske. See tähendab seda, et kinnisvaralaenu tähtaeg ei ületa 25 aastat, kinnisvaralaenu omafinantseering 20% ning kinnisvaralaenu igakuine tagasimakse moodustab kinnisvaralaenu saaja sissetulekust maksimaalselt 30%. Samuti arvestatakse veel ka muude kinnisvaraturgu mõjutavate teguritega, milleks on kinnisvara maksumus vastavas piirkonnas, vastava piirkonna elanike keskmine sissetulek, kohalik kinnisvaralaenu intressimäär ja vastava piirkonna inflatsioon. Selliste arvutuste kohaselt olid vastavad numbrid Vilniuses 42 m2, Tallinnas 42,5 m2 ja Riias 52 m2.
Tallinnas langeb, Riias ja Vilniuses tõuseb
Aastataguste numbritega võrreldes on SEB ostujõu indeks Tallinnas 0,8 m2 võrra langenud, Riias aga pea 1 m2 võrra tõusnud ning Vilniuses veelgi rohkem. See tähendab omakorda seda, et endale üleliigseid kinnisvaralaenu kohustusi ja riske võtmata sai keskmise sissetulekuga Riia elanik soetada Riia magalarajoonis tüüpkorteri, mis oli tallinlase poolt Tallinna magalarajoonis soetatavast tüüpkorterist 0,9 m2 võrra suurem, Vilniuse elaniku poolt Vilniuse magalarajoonis soetatav tüüpkorter tallinlase omast aga lausa 1,1 m2 võrra suurem. See on seletatav asjaoluga, et kuigi Eesti keskmine palk aasta jooksul rohkem kasvas, ei kasvanud Läti ja Leedu kinnisvara hinnad nii võimsalt, nagu nad seda tegid Eestis. Arvesse võeti ka keskmist kinnisvaralaenu intressi, mis Leedus on aasta jooksul läbi teinud väikese languse.