„Teil puudub ju side Eestiga!” Sellist vastust kuulevad pankadelt pahatihti need eestlased, kes töötavad ja elavad välismaal, kuid püüavad hüpoteeklaenu taotleda kodupangast.
Erandiks ei olnud ka see Luxemburgis asuvas Euroopa Kohtus töötav tõlk, kes Tallinnas endale hüpoteeklaenuga kodu otsustas soetada. Sarnase eitava vastuse sai ta koguni kolmelt pangalt, kelle poole hüpoteeklaenu taotlusega oli pöördunud.
Välismaa tööleping pankasid ei huvita
Hüpoteeklaenu saaks ehk juhul, kui kaastaotlejaks oleks abikaasa või elukaaslane, kelle elu- ja töökoht peab samuti olema Eestis. Paraku elas ka tema ning paari ühised lapsed Luxemburgis. Sellega oli jutt otsas. Pangad ei huvitunud isegi töölepingust ega sissetulekust, liiatigi siis soovitud eluasemest. Õhkõrn lootus hüpoteegilaenu saamisele anti vaid juhul, kui taotlejaks saab olema tema firma, mis on tegutsenud vähemalt kaks aastat. Või siis juhul, kui taotleja on Eestisse naasnud ning vähemalt kaks kuud kohalikus riigiametis töötanud.
Oma otsust ei peetud vajalikuks ka rohkem põhjendada ning samuti ei kõigutanud pankasid ka asjaolu, et eluase Eestisse on ju soov muretseda sellepärast, et siia elama tulla.
Asjad täpselt kodulehele kirja!
Mis sellistes välismaal elavates ja töötavates hüpoteeklaenutaotlejates eriti trotsi tekitab, on see, et pankade kodulehtedel ei ole paraku ühtegi märget sellest, et hüpoteeklaenu saamisel võib Eestist väljaspool elamist ja töötamis lugeda raskendavaks või laenusaamist suisa välistavaks asjaoluks. Kui nimetatud info koheselt kõigile kättesaadav oleks, jääks mitmed juba eos asjatud pöördumised ära ning ka panga enda aeg kokku hoitud. Samas tekitab kodulehtedel märgitu ka omajagu trotsi – nii on näiteks Krediidipanga kodulehel üldtingimustes kirjas, et hüpoteeklaenu saavad vabalt näiteks vähemalt 21-aastased isikud, kes omavad Eesti alalist või isegi tähtajalist elamisluba.