UBS Pank informeeris, et nendel “ripuvad” kustutamata laenud summas 10 miljonit dollarit, mis olid väljastatud lääne sanktsioonide alla sattunud klientidele, mis juurutati vastuseks Venemaa tungimisele Ukrainasse.
Šveitsi finantsinstituut kuulutas samuti oma aastaaruandes, mis avaldati 7.aprilli hommikul, et selle portfolios on ligikaudu 200 miljonit “riskidollarit” venemaa aktiivide suhtes, mida kasutatakse pandina lombardlaenustamise korral. Viimane kujutab endast laenusid, mis on tagatud likviidaktiivde portfelliga, sellised kui aktsiad ja obligatsioonid ja muu tagatud finantseerimine. Maailma suurim pank, mis juhib isiklikke aktiive teatas, et 2021.a. lõpu seisuga moodustas tema “otserisk” Venemaa suhtes 634 miljonit dollarit nende riskaktiivide summa suhtes, mis on pangal läve- ja arenguriikide turgudel, küündides 20,9 miljardi dollarini.
Võrdluseks – austria pank Raiffeisen teatas otsestest Venemaa riskidest summas 22,9 miljardit eur ehk 24,9 miljardit dollarit. Prantsusmaa pangad SociétéGénérale ja CréditAgricole omavad samasuguseid aktiive summas 18,6 miljardit eur ja 4,9 miljardit eur vastavalt. Hollandi pank ING riskib kaotada Venemaaga 6,7 miljardit eur. Vaadeldes võimalust juurutada venemaa nafta impordi keeldu Läände võimaliku optsioonina, alandas turg 7.märtsi hommikul oluliselt euroopa pankade aktsiate hindasid. StoxxEurope 600 Banks referentne börsiindeks langes 5 % võrra, Raiffeisen väärtpaberid langesid 9% võrra, UBS, SocGen ja ING pankade aktsiad langesid 8 % võrra.
“USB pank jälgib antud ajal riskitaseme dünaamikat, mis on seotud arveldustega mõnedes avatud tehingutes Venemaa pankadega ja pangaväliste kontragentidega või Venemaa pantidega, kuna turu sulgemine, valuutakontrolli, sanktsioonide ja muude meetmete kehtestamine suudavad märgatavalt piirata meie võimet reguleerida olemasolevaid tehinguid või realiseerida nende tagamise, mis võib lõppeda ootamatute riskide mastaabi suurnemisega”, – räägitakse panga teates. Eraldi teatas pank, et antud finantsinstituudi juhtide boonused alanesid aruandeaasta jooksul 1 % võrra.
Eelkõige on see seotud kahjudega (kuni 861 miljonit dollarit), mida pank oleks kandnud Archegos Capital “perekontori” krahhi tulemusel. Investeerimisprojektide ja aktiivide juhtimise valdkonnas saavutas pank märkimisväärseid edusamme, mis tingis üldise boonusfondi kasvu 10 % võrra, kuid Archegos seotud kahjude tõttu tuli seda fondi kärpida. “Hüvitised alandati summas, mis on ekvivalentne poole kahjusummaga peale maksude väljamaksmist”, – ütles pank. “See kärpimine osutas otsest toimet nende boonustele, kes olid hõivatud kontrollfunktsioonide valdkonnas, samuti kogu pangagrupi tegevdirektorite nõukogule”.