Skip to main content

Läti elanikele möödunud aastal väljastatud laenude maht kasvas kolmandiku võrra, nii tunnistavad Luminor panga andmed. 2020.aastal kasvas Läti elanikele väljastatud laenude maht 30 % võrra, tunnistavad Luminor panga andmed. 

Muuhulgas omasid suuremat nõudlust korterid. Nende soetamiseks väljastati keskmiselt kaheksa igast kümnest eluasemelaenust. Sagedamini (42 % tehingutest) anti eelistused uutele projektidele. Sekundaarsel turul olid populaarsed sarjakorterid: möödunud aastal moodustasid need 35 % kõikidest väljastatud hüpoteeklaenudest. Samuti märgitakse, et enamjaolt valisid kliendid Riias kahe- või kolmetoalisi kortereid üldpindalaga 50-65 ruutmeetrit.

“Isegi pandeemia varjus hüpoteeklaenude omistamine ei peatu – kogu selle aja jooksul jätkasime aktiivselt laenude omistamist eluaseme soetamiseks, säilitades enda, kui Läti juhtivate võlausaldajate positsiooni. Kui möödunud aasta kevadel oli jälgitav mõningane ettevaatus, siis juba suvel pöördus klientide laenuhuvi endisele tasemele”, – teatas Luminor eluasemelaenu ekspert Kaspar Sausais.  

“Suurimat kasvu jälgisime 2020.aasta teisel poolel – viimases kvartalis ületas nõudlus pandeemiaeelsed näitajad. Hoolimata sellest, et määramatuse tingimustes analüüsisime rohkem seda tõenäosust, kuidas võiks konkreetsel laenuvõtjal kriisi mõjust muutuda maksevõime, võib möödunud aastat nimetada kasvuaastaks”, – lisas ta juurde. 

Luminor eksperdid arvavad, et ühiskonnas on jälgitav kolimine ja edasine elamine linnalähedastes asulates. Taoline taktika võib säilida ja edasi areneda ka peale COVID-19 pandeemia lõppemist.

Riia läheduses, näiteks, omavad suurimat nõudlust – umbes 70 % – eramajad ning keskmine väljastatud laenusumma sellise ostu sooritamiseks moodustab umbes 160 tuhat eurot. Populaarsemad rajoonid, kus pered kavatsevad omandada või ehitada eluaset, – on Marupe, Adaži ja Babite, Stopinski ja Kekava kandid.

“Ootame, et 2021.aasta saab Lätis olema sarnane eelmise aastaga, väiksema kasvupotentsiaaliga, mida soodustavad jõukohasemad laenud ja majanduse tervenemine aasta teisel poolel”, – märkis Kaspar Sausais.