Uus lähenemine autode ostmisele võib pikemas perspektiivis tappa autolaenu Venemaal.
Miks osta korter mere ääres, kui kavatsed seal veeta vaid 2 nädalat aastas? Lihtsam on võtta hotellituba ja mitte muretseda kommunaalarvete, remondi, koristamise või isegi selle pärast, mida hommikul süüa. Sama lähenemist demonstreerivad “edasijõudnud” autohuvilised: miks maksta auto eest täishinda, kui kavatsed sellega sõita vaid 3 aastat? Milleks koormata end hoolduse, märkimisväärse kindlustusmakse ja mitme hooaja rehvikomplektidega, kui saab end sellistest kuludest säästa?
Kuidas? Kasutades kaasaegseid finantsinstrumente. Antud juhul räägime liisingust. Selles valdkonnas on rekordiomanik USA: üle kolmandiku kõigist uutest autodest müüakse eraisikutele liisingu kaudu. Statistika on võrreldav Euroopa riikides. Ja nii siin kui ka seal on autoliising populaarsuselt juba ületanud autolaenu (“krediidiga” autode osakaal Euroopas ja USAs on vastavalt 31% ja 29%).
Ühelt poolt on autolaenul ja autoliisingul ühine olemus: nad võimaldavad osta vara etapiviisiliselt. Kuid võrreldes laenuga on liisingul mitmeid eeliseid. Peamised neist on mugavus ja hind. Liisingufirmad pakuvad reeglina paindlikumaid maksegraafikuid ja väiksemaid osamakseid kui autolaenud ning lepingu sõlmimise lihtsustatud korda. Mõne ettevõtte puhul saab auto liisinguga osta koguni mobiilirakenduse abil, sõna otseses mõttes paari klikiga. Loomulikult ei ole see võrreldav dokumentide kogumise ja laenu heakskiitmise menetlusega pankades, eriti kuna pärast 2008. aasta kriisi muutusid need laenuvõtjate valikul väga valivaks.
Auto ostmisel krediidiga saab auto kohe ostja omandiks ja koos omandiõigusega on uuel omanikul ka kõik kohustused auto hooldusel ning teenindamisel. Liisingu puhul aga hoolitseb liisingufirma kõigi murede ja lisakulude eest (kindlustus, maksud, hooldus, erinevad rehvikomplektid jne). Autojuht maksab ainult auto kasutamise eest. Lepingu tähtaja lõppedes saab auto jääkväärtusega välja osta või tagastada. Enamasti lõpeb sõiduautode kasutusrent lääneriikides eraisikute poolt auto tagastamisega ja uue lepingu sõlmimisega – uue ning kaasaegsema auto jaoks. See tava on olnud massitarbimiskultuuri tavapärane osa juba mitu aastakümmet. Lõppude lõpuks ei ole oluline mitte omamine, vaid valdamine.
